Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. juuli 2013, kell 22:36

Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on vga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on vga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.
-{{mahakirjutatud|allikas=http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1194301/j%E4rvede_inventeerimise_juhend.doc}}
-{{vikinda}}
-Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.
-Atsidotroofsetes järvede biomass on väga madal ja klorofüll-a hulk on keskmine. Liikide arv on väike. Domineerivad neel-, rohe-, vaguvibur- ja koldvetikad.
-Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.