Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Epp teisaldas lehekülje Atsidotroofsed järved pealkirja Atsidotroofne järv alla |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
|||
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal. |
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal. |
||
Redaktsioon: 5. juuli 2013, kell 19:55
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.
Atsidotroofsetes järvede biomass on väga madal ja klorofüll-a hulk on keskmine. Liikide arv on väike. Domineerivad neel-, rohe-, vaguvibur- ja koldvetikad.
Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.