Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteksViroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.
Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.


Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.
Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.

Redaktsioon: 5. juuli 2013, kell 17:10

Atsidotroofsed järved on eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt. Nende happelise veega mineraalmaajärvede kaldavett asustavad ja õõtsikut moodustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ja turbasamblad. Sellised järved on näiteks Viroste, Pikamäe, Koolma, Partsi Mustjärv, Neitsijärv jt. Põlvamaal.

Meie kõik pruuniveelised järved ja eriti mineraalmaa nõgudes asuvad (atsidotroofsed) järved, on unikaalsed kogu maailma mastaabis (Ott ja Kõiv, 1999) ning väärivad tõhusat kaitset.