Põhja-Makedoonia: erinevus redaktsioonide vahel

	Makedoonia Vabariik
	Makedoonia lipp Makedoonia vapp
Riigihümn	Täna üle Makedoonia
Pealinn	Skopje
Pindala	25 713 km²
Riigikeel	makedoonia
Rahvaarv	2 072 086 (2010)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	Đorge Ivanov
Peaminister	Nikola Gruevski
Iseseisvus	8. september 1991
SKT	19,46 miljardit USD (2010)
SKT elaniku kohta	9400 USD (2010)
Rahaühik	denaar (MKD)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.mk
ROK-i kood	MKD
Telefonikood	389

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. juuli 2013, kell 13:44

See artikkel räägib tänapäevasest riigist. Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Kreeka haldusjaotus, vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia

Makedoonia Vabariik on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.

Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Põhjuseks on Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kardab, et kui Makedooniat tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone.

Demograafia

Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.^[1]

67% elanikest elab linnades.^[1]

Etnilised grupid

Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2%, albaanlased 25,2%, türklased 3,9%, mustlased 2,7% ja serblased 1,8%. Teisi rahvusi oli 2,2%.

Rahvatervis ja tervishoid

AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.^[1]

Linnad

Makedoonia pealinn on Skopje.

**Makedoonia suurimad linnad (2002)**
Koht	Linn	Elanike arv
1.	Skopje	506 926
2.	Kumanovo	105 484
3.	Bitola	95 385
4.	Prilep	66 246
5.	Tetovo	52 915
6.	Veles	43 716
7.	Štip	43 652
8.	Ohrid	42 033
9.	Gostivar	35 847
10.	Strumica	35 311

Ajalugu

Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8% ja neist 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkisid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.

Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.

Kuid riik destabiliseerus rängalt 1999 Kosovo sõja ajal, kui riiki põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.

Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.

Loodus

Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka Šari mägede kõrgeim Titov Vrv (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgemaks Rujen/Ruen (2252 m). Olles üks merepiirita riike Balkanil, pole ta siiski ilma jäetud tähelepanuväärsetest järvedest edelapiiril (Ohrid ja Prespa).

Majandus

Makedoonias on käibel Makedoonia denaar.

Makedoonias oli töötus 2010. aasta andmetel 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.^[1]

SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2009)^[1]
Sektor	SKP	Tööjõud
Põllumajandus	12,1%	18,6%
Tööstus	29,6%	29,5%
Teenindus	58,3%	51,9%

Väliskaubandus

Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Makedoonia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 20,31%, Kreeka 13,09%, Itaalia 11,08%, Bulgaaria 10,61% ja Horvaatia 7,74% (2009).^[1]

Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Makedoonia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 15,11%, Kreeka 14,88%, Bulgaaria 9,08%, Itaalia 7,68%, Türgi 7,59%, Sloveenia 6,26% ja Ungari 4,31% (2009).^[1]

Vaata ka

Välislingid

Makedoonia piirkondade vappe

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 cia factbook vaadatud 23.01.11

[cia-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 cia factbook vaadatud 23.01.11

[1]

@@ 113. rida: / 113. rida: @@
 Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks läänepiiril asuv [[Korab|Golem Korab]] (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka [[Šar planina|Šari mägede]] kõrgeim [[Titov Vrv]] (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgemaks Rujen/Ruen (2252 m).
-Olles üks merepiirita riike Balkanil, pole ta siiski ilma jäetud tähelepanuväärsetest järvedest edelapiiril ([[Ohridi järv|Ohrid]] ja [[Prespa järv|Prespa]]).
+Olles üks merepiirita riike Balkanil, pole ta siiski ilma jäetud tähelepanuväärsetest järvedest edelapiiril ([[Ohrid]] ja [[Prespa järv|Prespa]]).
 ==Majandus==