Makedoonlased: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Makedoonlased''' (endanimetus ''Македонци'') on lõunaslaavi rahvas, Makedoonia põhirahvastik. Kõnelevad makedoonia keelt. Enamus makedoonlasi on õigeusku,...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Makedoonlased''' (endanimetus ''Македонци'') on lõunaslaavi rahvas, [[Makedoonia]] põhirahvastik. Kõnelevad [[makedoonia keel]]t. Enamus makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makeddonlased on [[serblased|serblaste]] ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] lähedane sugulasrahvas.
'''Makedoonlased''' (endanimetus ''Македонци'') on lõunaslaavi rahvas, [[Makedoonia]] põhirahvastik. Kõnelevad [[makedoonia keel]]t. Enamus makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makedoonlased on [[serblased|serblaste]] ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] lähedane sugulasrahvas.


Makedoonlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt 2–2,2 miljonit, neist Makedoonias 1 297 981 (64,2% rahvastikust).
Makedoonlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt 2–2,2 miljonit, neist Makedoonias 1 297 981 (64,2% rahvastikust).

Redaktsioon: 1. juuli 2013, kell 14:33

Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Makedoonia põhirahvastik. Kõnelevad makedoonia keelt. Enamus makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makedoonlased on serblaste ja bulgaarlaste lähedane sugulasrahvas.

Makedoonlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt 2–2,2 miljonit, neist Makedoonias 1 297 981 (64,2% rahvastikust).

Makedoonlased on kujunenud algasukate traaklaste, illüürlaste ja muistsete makedoonlaste segunemisel 6.7. sajandil saabunud slaavi hõimudega.