Robert Ley: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
[[8. detsember|8. detsembril]] [[1932]] nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei riigiorganisatsioonijuhiks. [[1933]]. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] suurimaks massiorganisatsiooniks ([[1942]]. aasta detsembris 25 miljonit liiget).
[[8. detsember|8. detsembril]] [[1932]] nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei riigiorganisatsioonijuhiks. [[1933]]. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] suurimaks massiorganisatsiooniks ([[1942]]. aasta detsembris 25 miljonit liiget).


[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes ja inimsusevastaste kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas elu enesetapuga.
[[16. mai]]l [[1945]] langes Ley [[Baier]]is [[Austria]] piiri lähedal [[Schleching]]is Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas elu enesetapuga.


{{JÄRJESTA:Ley; Robert}}
{{JÄRJESTA:Ley; Robert}}

Redaktsioon: 30. juuni 2013, kell 18:14

Robert Ley (15. veebruar 189025. oktoober 1945) oli Saksamaa poliitik ja riigitegelane. Aastatel 1933–1945 oli ta Saksa Töörinde juht.

Sündis Reini provintsis Niederbreidenbachis (praegu Nümbrecht) 11-lapselises talupidajate perekonnas. Ta õppis Jena, Bonni ja Münsteri Ülikoolis keemiat.

Esimese maailmasõja algul astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Esialgu oli ta suurtükiväelane, seejärel sõjalendur. 29. juulil 1917 tulistati ta Prantsusmaa kohal alla, Ley sattus sõjavangi. Lennukiga sooritatud hädamaandumise tulemusena saadud jala- ja koljuvigastuste tõttu kannatas ta hiljem krooniliste valude käes. Valule pakkus leevendust alkohol, mille suhtes tal kujunes välja sõltuvus. 1920. aasta märtsis pöördus ta Prantsusmaalt sõjavangist Saksamaale tagasi ja lõpetas vahepeal pooleli jäänud ülikooliõpingud. Ta asus tööle Leverkusenis firmas IG Farben. Ruhri piirkonna okupeerimine Prantsusmaa ja Belgia poolt 1923. aastal vihastas Ley väga välja ja temast sai ultranatsionalist. 1924. aastal astus ta Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse. 1925. aastal sai temast Lõuna-Reinimaa gaulaiter. 1928. aastal sai ta Köln-Aacheni gau partei organisatsioonijuhiks ja ta valiti Preisi Maapäeva liikmeks.

8. detsembril 1932 nimetas Hitler ta Natsionaalsotsialistiku Saksa Töölispartei riigiorganisatsioonijuhiks. 1933. aasta mais sai Ley Saksa Töörinde juhiks. Tema juhtimisel kujunes Saksa Töörinne Kolmanda Riigi suurimaks massiorganisatsiooniks (1942. aasta detsembris 25 miljonit liiget).

16. mail 1945 langes Ley Baieris Austria piiri lähedal Schlechingis Ameerika sõjaväelaste kätte vangi. Ta anti Nürnbergi protsessil sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla. Vangistuses olles lõpetas elu enesetapuga.