Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. |
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. |
||
Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[Sumatra]] saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]]{{lisa viide}}. |
Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[Sumatra]] saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]]{{lisa viide}}. Mingit analoogiat võib täheldada ka [[Tšiili]] lõunaosa ja isegi Põhja-[[Norra]] rannikutel, kuid nende arengulugu on mitmeti erinev. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 25. juuni 2013, kell 20:55
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks Dinaari mäestiku) pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed.
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad.
Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua Sumatra saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad Mentawai saared[viide?]. Mingit analoogiat võib täheldada ka Tšiili lõunaosa ja isegi Põhja-Norra rannikutel, kuid nende arengulugu on mitmeti erinev.