Rickettsia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
42. rida: | 42. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''''Rickettsia''''' on [[proteobakterid|proteobakterite]] hõimkonna ''[[Alphaproteobacteria]]'' klassi ''[[Rickettsiales]]'' seltsi ''[[Rickettsiaceae]]'' sugukonna [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsete bakterite]] perekond, kellede hulka loetakse osad [[lülijalgsed|lülijalgsete]] bakterid kes elavad vabalt paljudes eukarüootsetes organismides, ka inimeste obligatoorne rakusisene (valdavas enamikus endoteelirakkude) [[mikroorganism]], keda peetakse mitmete |
'''''Rickettsia''''' on [[proteobakterid|proteobakterite]] hõimkonna ''[[Alphaproteobacteria]]'' klassi ''[[Rickettsiales]]'' seltsi ''[[Rickettsiaceae]]'' sugukonna [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsete bakterite]] perekond, kellede hulka loetakse osad [[lülijalgsed|lülijalgsete]] bakterid kes elavad vabalt paljudes eukarüootsetes organismides, ka inimeste obligatoorne rakusisene (valdavas enamikus endoteelirakkude) [[mikroorganism]], keda peetakse mitmete [[zoonoos]]ide tekitajateks inimestel.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], ISBN 9985-829-55-7</ref> |
||
==Morfoloogia== |
==Morfoloogia== |
||
{{Vaata|Gramnegatiivsed bakterid}} |
{{Vaata|Gramnegatiivsed bakterid}} |
||
* |
*tsütoplasma membraan |
||
*lipopolüsahhariidide rikka välismembraaniga |
|||
*Välismembraan |
|||
*omavad ensüümisüsteeme |
*omavad ensüümisüsteeme |
||
* |
*väga polümorfsed bakterid |
||
==Liigid== |
|||
*''[[Rickettsia aeschlimannii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia africae]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia akari]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia asiatica]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia australis]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia canadensis]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia conorii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia cooleyi]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia felis]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia heilongjiangensis]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia helvetica]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia honei]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia hulinii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia japonica]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia massiliae]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia montanensis]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia parkeri]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia peacockii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia prowazekii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia rhipicephali]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia rickettsii]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia sibirica]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia slovaca]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia tamurae]]'' |
|||
* ''[[Rickettsia typhi]]'' |
|||
===Epidemioloogia ja patogeensus inimestel=== |
===Epidemioloogia ja patogeensus inimestel=== |
||
[[Puugid|Puukide]] (valdavalt kõva toesega ''Ixodidae'' perekonna indiviidide) vahendusel levivad ''Rickettsia'' perekonna liikmete bakterid võivad ka inimestel mitmeid |
[[Puugid]] parasiteerivad valdaval enamikul selgroogsetel ja pea kõikides regioonides.<ref>Philippe Parola, Didier Raoult, ''Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat'', Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897-928.doi: 10.1086/319347, [http://cid.oxfordjournals.org/content/32/6/897.full Veebiversioon vaadatud (25.06.2013)]</ref>[[Puugid|Puukide]] (valdavalt kõva toesega ''Ixodidae'' perekonna indiviidide [[toitumine|toitumise]] ajal) vahendusel levivad ''Rickettsia'' perekonna liikmete bakterid võivad ka inimestel mitmeid zoonoose põhjustada, nagu: |
||
*[[vaskuliit]] |
*[[vaskuliit]] |
||
*[[riketsioos]]id ([[tähniline tüüfus|tähnilise tüüfuse]] tekitajad ''R.prowazekii'', ''R.quintana'', ''R.rickettsii'', ''R.typhi'' jpt)<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], ISBN 9985-829-55-7</ref> |
*[[riketsioos]]id ([[tähniline tüüfus|tähnilise tüüfuse]] tekitajad ''R.prowazekii'', ''R.quintana'', ''R.rickettsii'', ''R.typhi'' jpt)<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], ISBN 9985-829-55-7</ref> |
||
*[[Kaljumägede tüüfus]] (ingl k ''Rocky Mountain spotted fever'') tekitaja ''R.rickettsii'' jpt. |
*[[Kaljumägede tüüfus]] (ingl k ''Rocky Mountain spotted fever'') tekitaja ''R.rickettsii'' jpt. |
||
Käesoleval ajal teatakse vähe nende puukide kohta (kõik arengustaadiumid), kes on nakkusekandjad ning mõnede allikate kohaselt bakterid neil teadaolevalt mingeid haiguslikke seisundeid ega pahaelu ei põhjustavat, kuid bakteri ''R. rickettsii'' nakkus võib puukide viljakust alandada ning koguni surma põhjustada.<ref>Philippe Parola, Didier Raoult, ''Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat'', Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897-928.doi: 10.1086/319347, [http://cid.oxfordjournals.org/content/32/6/897.full Veebiversioon vaadatud (25.06.2013)]</ref> |
|||
Puugid (kõik arengustaadiumid) jäävad eluks ajaks nakkusekandjateks aga neil see teadaolevalt mingeid haiguslikke seisundeid ega pahaelu ei põhjustavat. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[PCR]] |
*[[PCR]] |
||
*[[Puugid]] |
*[[Puugid]] |
||
*[[Riketsioosid]] |
|||
*[[Riketsioloogia]] |
|||
*[[Zoonoos]] |
|||
== Muu == |
== Muu == |
||
71. rida: | 102. rida: | ||
[[Kategooria:Bakterid]] |
[[Kategooria:Bakterid]] |
||
[[Kategooria:Mikrobioloogia]] |
[[Kategooria:Mikrobioloogia]] |
||
[[Kategooria:Bakterioloogia]] |
Redaktsioon: 25. juuni 2013, kell 09:13
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rickettsia | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Bakterid Bacteria |
Hõimkond |
Proteobakterid Proteobacteria |
Klass |
Alphaproteobacteria |
Selts |
Rickettsiales |
Sugukond |
Rickettsiaceae |
Perekond |
Rickettsia |
Rickettsia on proteobakterite hõimkonna Alphaproteobacteria klassi Rickettsiales seltsi Rickettsiaceae sugukonna gramnegatiivsete bakterite perekond, kellede hulka loetakse osad lülijalgsete bakterid kes elavad vabalt paljudes eukarüootsetes organismides, ka inimeste obligatoorne rakusisene (valdavas enamikus endoteelirakkude) mikroorganism, keda peetakse mitmete zoonooside tekitajateks inimestel.[1]
Morfoloogia
- Pikemalt artiklis Gramnegatiivsed bakterid
- tsütoplasma membraan
- lipopolüsahhariidide rikka välismembraaniga
- omavad ensüümisüsteeme
- väga polümorfsed bakterid
Liigid
- Rickettsia aeschlimannii
- Rickettsia africae
- Rickettsia akari
- Rickettsia asiatica
- Rickettsia australis
- Rickettsia canadensis
- Rickettsia conorii
- Rickettsia cooleyi
- Rickettsia felis
- Rickettsia heilongjiangensis
- Rickettsia helvetica
- Rickettsia honei
- Rickettsia hulinii
- Rickettsia japonica
- Rickettsia massiliae
- Rickettsia montanensis
- Rickettsia parkeri
- Rickettsia peacockii
- Rickettsia prowazekii
- Rickettsia rhipicephali
- Rickettsia rickettsii
- Rickettsia sibirica
- Rickettsia slovaca
- Rickettsia tamurae
- Rickettsia typhi
Epidemioloogia ja patogeensus inimestel
Puugid parasiteerivad valdaval enamikul selgroogsetel ja pea kõikides regioonides.[2]Puukide (valdavalt kõva toesega Ixodidae perekonna indiviidide toitumise ajal) vahendusel levivad Rickettsia perekonna liikmete bakterid võivad ka inimestel mitmeid zoonoose põhjustada, nagu:
- vaskuliit
- riketsioosid (tähnilise tüüfuse tekitajad R.prowazekii, R.quintana, R.rickettsii, R.typhi jpt)[1]
- Kaljumägede tüüfus (ingl k Rocky Mountain spotted fever) tekitaja R.rickettsii jpt.
Käesoleval ajal teatakse vähe nende puukide kohta (kõik arengustaadiumid), kes on nakkusekandjad ning mõnede allikate kohaselt bakterid neil teadaolevalt mingeid haiguslikke seisundeid ega pahaelu ei põhjustavat, kuid bakteri R. rickettsii nakkus võib puukide viljakust alandada ning koguni surma põhjustada.[3]
Vaata ka
Muu
Perekond Rickettsia on saanud nime USA teadlase Howard Taylor Ricketts`i (1871–1910) järgi, kes uuris Kaljumägede tüüfust (ingl k Rocky Mountain spotted fever) sai nakkuse ning nakkuse tekitajat peetakse tema surma kaasosaliseks.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ Philippe Parola, Didier Raoult, Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat, Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897-928.doi: 10.1086/319347, Veebiversioon vaadatud (25.06.2013)
- ↑ Philippe Parola, Didier Raoult, Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat, Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897-928.doi: 10.1086/319347, Veebiversioon vaadatud (25.06.2013)