Menorca: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. juuni 2013, kell 16:07

Menorca [men'orka] on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, idapoolseim Baleaari saartest.

Saare pindala on 668 km². Saare suurim kõrgus 358 meetrit (El Toro mägi). Seal elab umbes 88 tuhat inimest.

Saare idarannikul on Maó laht, mis on kitsas, aga sügav ja hästi varjatud, sellisena parimaid sadamaid Vahemeres.

Ajalugu

Menorca on tuntud megaliitide poolest, mis arvatakse pärinevat ajast 3000–1200 eKr. Neid on sadu ja nende seas on nii hauakambreid, T-kujulisi kiviskulptuure kui kivist kaitserajatisi. Arvatakse, et neid on mõjutanud teised tollased Vahemeremaade kultuurid, näiteks minose kultuur Kreetal.

Kirjalikes allikates on Menorcat esimest korda mainitud 6. sajandil eKr ^[1]. Baleaarid koosnevad ühest suurest ja ühest väikesest saarest ning sellest tulenesid saarte ladinakeelsed nimed Maiorica ja Minorica. Siit pärinevad saarte tänapäevased nimed Mallorca ja Menorca. ^[2]

Saare vallutasid foiniiklased, hiljem kartaagolased. 123-122 eKr läksid saared Rooma riigile. Pärast Augustuse maadejaotust kuulusid nad Hispania Tarraconensise provintsi. Pärast Diocletianuse ja Constantinose riigireforme moodustasid Baleaarid ja Pitiuusid 369 uue provintsi Insulae Baleares. 5. sajandil tungisid saarele vandaalid. Aastatel 534–768 kuulusid Baleaarid Bütsantsile, seejärel vallutasid need araablased. ^[2]

Aastal 903 liideti Menorca Manûrqa nime all Cordoba kalifaadiga. 1231 vallutasid kristlased Mallorca, misjärel Menorcast sai sõltumatu islamiriik. 17. jaanuaril 1287 vallutas Aragóni kuningas Alfonso III ka Menorca ja 17. jaanuari tähistatakse Menorcal rahvuspühana. Araablased, kes keeldusid kristlusesse pöördumast, müüdi orjadeks.

Menorca kuulus Majorca kuningriiki, mis oli Aragoni sõltlasriik. 1344 liidendas Aragon selle endaga, seejärel sai osaks Hispaaniast. 1708 vallutas Hispaania pärilussõjas saare Suurbritannia. 1802 sõlmitud Amiensi leping andis saare Hispaaniale tagasi.

Sealt pärineb majonees.

Viited

↑ Antiigileksikon annab esmamainimise ajaks "6. sajand m.a.j.". See on arvatavasti viga.
↑ ^2,0 ^2,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 82-83

Välislingid

Menorca Facebook Page
Menorca koduleht (hispaania, katalaani, inglise ja saksa keeles)

[1] Antiigileksikon annab esmamainimise ajaks "6. sajand m.a.j.". See on arvatavasti viga.

[Antiigileksikon-2] 2,0 ^2,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 82-83

[1]

[2]

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 Kirjalikes allikates on Menorcat esimest korda mainitud [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] <ref>[[Antiigileksikon]] annab esmamainimise ajaks "6. sajand m.a.j.". See on arvatavasti viga.</ref>. Baleaarid koosnevad ühest suurest ja ühest väikesest saarest ning sellest tulenesid saarte [[ladina keel|ladinakeelsed]] nimed ''Maiorica'' ja ''Minorica''. Siit pärinevad saarte tänapäevased nimed [[Mallorca]] ja Menorca. <ref name=Antiigileksikon>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 82-83</ref>
-Saare vallutasid [[Foiniikia|foiniiklased]], hiljem [[Kartaago|kartaagolased]]. [[123 eKr|123]]-[[122 eKr]] läksid saared [[Rooma riik|Rooma riigile]]. Pärast [[Augustus]]e maadejaotust kuulusid nad ''[[Hispania Tarraconensis]]e'' provintsi. Pärast [[Diocletianus]]e ja [[Constantinos]]e riigireforme moodustasid Baleaarid ja [[Pitiuusid]] [[369]] uue provintsi ''Insulae Baleares''. [[5. sajand]]il tungisid saarele [[vandaalid]]. [[534]]–[[768]] kuulusid Baleaarid [[Bütsants]]ile, seejärel vallutasid need [[araablased]]. <ref name=Antiigileksikon/>
+Saare vallutasid [[Foiniikia|foiniiklased]], hiljem [[Kartaago|kartaagolased]]. [[123 eKr|123]]-[[122 eKr]] läksid saared [[Rooma riik|Rooma riigile]]. Pärast [[Augustus]]e maadejaotust kuulusid nad ''[[Hispania Tarraconensis]]e'' provintsi. Pärast [[Diocletianus]]e ja [[Constantinos]]e riigireforme moodustasid Baleaarid ja [[Pitiuusid]] [[369]] uue provintsi ''Insulae Baleares''. [[5. sajand]]il tungisid saarele [[vandaalid]]. Aastatel [[534]]–[[768]] kuulusid Baleaarid [[Bütsants]]ile, seejärel vallutasid need [[araablased]]. <ref name=Antiigileksikon/>
-[[903]] liideti Menorca Manûrqa nime all [[Cordoba kalifaat|Cordoba kalifaadiga]]. [[1231]] vallutasid [[kristlased]] Mallorca, misjärel Menorcast sai sõltumatu islamiriik. [[17. jaanuar]]il [[1287]] vallutas [[Aragon]]i kuningas [[Alfonso III]] ka Menorca ja 17. jaanuari tähistatakse Menorcal rahvuspühana. Araablased, kes keeldusid kristlusesse pöördumast, müüdi [[orjus|orjadeks]].
+Aastal [[903]] liideti Menorca Manûrqa nime all [[Cordoba kalifaat|Cordoba kalifaadiga]]. [[1231]] vallutasid [[kristlased]] Mallorca, misjärel Menorcast sai sõltumatu islamiriik. [[17. jaanuar]]il [[1287]] vallutas [[Aragóni kuningas]] [[Alfonso III (Aragón)|Alfonso III]] ka Menorca ja 17. jaanuari tähistatakse Menorcal rahvuspühana. Araablased, kes keeldusid kristlusesse pöördumast, müüdi [[orjus|orjadeks]].
 Menorca kuulus [[Majorca kuningriik]]i, mis oli Aragoni sõltlasriik. [[1344]] liidendas Aragon selle endaga, seejärel sai osaks Hispaaniast. [[1708]] vallutas [[Hiapaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] saare [[Suurbritannia]]. [[1802]] sõlmitud [[Amiensi leping]] andis saare Hispaaniale tagasi.