Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Tšuvašid''' (endanimetus ''Чӑваш'') on turgi rahvas [[Euroopa]]s [[Volga]] keskjooksul. Nad räägivad [[tšuvaši keel]]t. |
'''Tšuvašid''' (endanimetus ''Чӑваш'') on turgi rahvas [[Euroopa]]s [[Volga]] keskjooksul. Nad räägivad [[tšuvaši keel]]t. |
||
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> |
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> |
||
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> |
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> |
||
Redaktsioon: 22. juuni 2013, kell 11:23
Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus Чӑваш) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, [2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.[4]
Tšuvaššide asulalad liideti Venemaaga 1552. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 tšuvašši.[5]
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464