Muusikažanr: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Parandatud |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Kuni [[18. sajand]]ini määrasid žanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt [[ilmalik muusika|ilmalik]], [[vaimulik muusika|vaimulik]]), teksti sisu (nt [[motett]], [[missa]]) ning kompositsioonitehnika (nt [[fuuga]]). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]]), [[muusikavorm|vorm]] (nt [[sonaat]]), esteetika ja sisu (nt ''[[opera seria]]'', ''[[opera buffa]]'', [[sümfooniline pilt]], [[sümfooniline poeem]]). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. [[Wolfgang Marx]]i arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose [[retseptsioon]]i ja seepärast antakse see tihti andeks. |
Kuni [[18. sajand]]ini määrasid žanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt [[ilmalik muusika|ilmalik]], [[vaimulik muusika|vaimulik]]), teksti sisu (nt [[motett]], [[missa]]) ning kompositsioonitehnika (nt [[fuuga]]). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]]), [[muusikavorm|vorm]] (nt [[sonaat]]), esteetika ja sisu (nt ''[[opera seria]]'', ''[[opera buffa]]'', [[sümfooniline pilt]], [[sümfooniline poeem]]). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. [[Wolfgang Marx]]i arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose [[retseptsioon]]i ja seepärast antakse see tihti andeks. |
||
== |
==Muusikažanrite liigitamine esitusviisi järgi== |
||
===[[Vokaalmuusika]] žanrid=== |
===[[Vokaalmuusika]] žanrid=== |
||
| 84. rida: | 84. rida: | ||
====[[Filmimuusika]]==== |
====[[Filmimuusika]]==== |
||
== |
==Muusikažanrite liigitamine funktsiooni järgi== |
||
===[[Rituaalsed muusikažanrid|Rituaalsed žanrid]]=== |
===[[Rituaalsed muusikažanrid|Rituaalsed žanrid]]=== |
||
Redaktsioon: 19. juuni 2013, kell 18:03
Muusikažanrid ehk muusikalised žanrid on muusika liigitamise kategooriad, mis põhinevad muusika esitusviisil (esituskoosseisul) ja funktsioonil (esitamise kohal, ajal ja/või otstarbel). Igal žanril on temale iseloomulikud muusikaliste väljendusvahenditega määratud tunnused.
Sageli on nad seotud muusikavormidega. Mitmed žanrid kasutavad žanriga samanimelist muusikavormi.
Popmuusikas nimetatakse mõnikord žanriks muusikastiili või -suunda.
Ajalugu
Kuni 18. sajandini määrasid žanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt ilmalik, vaimulik), teksti sisu (nt motett, missa) ning kompositsioonitehnika (nt fuuga). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt keelpillikvartett), vorm (nt sonaat), esteetika ja sisu (nt opera seria, opera buffa, sümfooniline pilt, sümfooniline poeem). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. Wolfgang Marxi arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose retseptsiooni ja seepärast antakse see tihti andeks.
Muusikažanrite liigitamine esitusviisi järgi
Vokaalmuusika žanrid
Soolomuusika žanrid
Ansamblimuusika žanrid
Koorimuusika žanrid
Instrumentaalmuusika žanrid
Soolomuusika žanrid
- Prelüüd
- Inventsioon
- Etüüd
- Tokaata
- Eksprompt
- Muusikaline hetk
- Nokturn
- Barkarool
- Serenaad
- Skertso
- Humoresk
- Kapritšo (Kapriis)
- Rapsoodia
- Novellett