Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel

Mustpeade maja
Üldandmed
Asukoht	Tallinna vanalinn
Ehituse algus	15. sajand
Renoveeritud	1531, 1597, 1908
Aadress	Pikk tänav 26, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 19,5″ N, 24° 44′ 48″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. juuni 2013, kell 13:38

See artikkel räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit Riia Mustpeade maja^[1]

Tallinna Mustpeade maja (varasem nimi: Mustapeade maja; nimetatud ka: Mustpeade Vennaskonna hoone) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26.

Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse.

Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmakordselt 1400. aastal ja teda loetakse tekkinuks 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940-ndatel. 90-ndate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus nende taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja suuremahuline ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.

Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal.

1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist.

Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse. Järgmine suurem restaureerimine toimus 70-ndate lõpus, lähtudes 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mutspeade maja välisuks ja fassaadil olevad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 90-ndate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak).

Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1965. aastani kandis nime J.Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, Mustpeade Majas alustas tegevust Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid aktiivselt mitmed isetegevuslikud kollektiivid. Neist tuntumad on tantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja Ants Tael).

Vaata ka

Viited

Välislingid

Koduleht
Andrus Kivirähk "Kahe heinakuhja vahel" EPL, 15. september 2012
Mustpeade maja jääb linna omandisse, Tallinna Postimees, 28. jaanuar 2011
Pikk 26 (Mustpeade vennaskonna hoone), eestigiid.ee

[1] MUSTPEADE MAJA, Riias

[2] Olavi saal

[3] Valge saal

[4] Vennaste saal

[5] Keldrisaal

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 41. rida: / 41. rida: @@
 Järgnev suur ümberehitus toimus hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse. Järgmine suurem restaureerimine toimus 70-ndate lõpus, lähtudes [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]]  [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mutspeade maja välisuks ja fassaadil olevad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 90-ndate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).
-Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. Pikka aega kandis ta nimesid [[Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee|J.Tombi]] ja hiljem [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid aktiivselt mitmed isetegevuslikud kollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]).
+Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1965. aastani kandis nime [[Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone|J.Tombi nimeline Kultuurihoone]]. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, Mustpeade Majas alustas tegevust [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid aktiivselt mitmed isetegevuslikud kollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]).
 ==Vaata ka==