Costa-Gavras: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
31. rida: | 31. rida: | ||
Samas on Costa-Gavras pöördunud ka vasakpoolse režiimi kuritarvituste vastu, paljastades filmis "Ülestunnistus" ("L'Aveu", [[1970]]) [[stalinism]]i all inimestele osaks saanud rõhumist. Film põhines [[Tšehhoslovakkia]] asevälisministri [[Artur London]]i elul, kes mõisteti [[1952]]. aastal niinimetatud [[Slánský protsess]]il [[sionism|sionisti]], [[trotskism|trotskisti]] ja [[titoism|titoistina]] eluks ajaks vangi. Kuna see film järgnes kohe Kreeka sõjaväelist diktatuuri kritiseerinud filmile "Z", siis tabasid lavastajat sel perioodil süüdistused nii poliitilise spektri paremalt kui ka vasakult tiivalt. Paljud Euroopa intellektuaalid ei andestanud Costa-Gavrasele tema kriitilist suhtumist stalinistlikusse kommunismi, mille suhtes püsis läänes veel ikka teatud idealism. |
Samas on Costa-Gavras pöördunud ka vasakpoolse režiimi kuritarvituste vastu, paljastades filmis "Ülestunnistus" ("L'Aveu", [[1970]]) [[stalinism]]i all inimestele osaks saanud rõhumist. Film põhines [[Tšehhoslovakkia]] asevälisministri [[Artur London]]i elul, kes mõisteti [[1952]]. aastal niinimetatud [[Slánský protsess]]il [[sionism|sionisti]], [[trotskism|trotskisti]] ja [[titoism|titoistina]] eluks ajaks vangi. Kuna see film järgnes kohe Kreeka sõjaväelist diktatuuri kritiseerinud filmile "Z", siis tabasid lavastajat sel perioodil süüdistused nii poliitilise spektri paremalt kui ka vasakult tiivalt. Paljud Euroopa intellektuaalid ei andestanud Costa-Gavrasele tema kriitilist suhtumist stalinistlikusse kommunismi, mille suhtes püsis läänes veel ikka teatud idealism. |
||
Costa-Gavras on siiski lavastanud ka teistsuguseid filme. Neist tuntuim on [[1979]]. aastal esilinastunud armastusfilm "Clair de femme", mis põhineb [[Romain Gary]]' samanimelisel romaanil. Aasta hiljem surnud Gary pidas seda esimeseks korraks, mil ta võis oma loomingu ekraniseeringuga rahule jääda. Ameerika näitleja [[Dustin Hoffman]] on nimetanud seda kaunimaks armastusfilmiks ja |
Costa-Gavras on siiski lavastanud ka teistsuguseid filme. Neist tuntuim on [[1979]]. aastal esilinastunud armastusfilm "Clair de femme", mis põhineb [[Romain Gary]]' samanimelisel romaanil. Aasta hiljem surnud Gary pidas seda esimeseks korraks, mil ta võis oma loomingu ekraniseeringuga rahule jääda. Ameerika näitleja [[Dustin Hoffman]] on nimetanud seda kõige kaunimaks armastusfilmiks ja filmi "Meeletu linn" ("Mad City", [[1997]]) võtete ajal tegi ta Costa-Gavrasele ettepaneku lavastada selle ingliskeelne uusversioon. |
||
==Filmograafia== |
==Filmograafia== |
Redaktsioon: 15. juuni 2013, kell 13:09
Costa-Gavras (kodanikunimi Konstantínos Gavrás, kreeka Κωνσταντίνος Γαβράς; sündinud 12. veebruaril 1933 Iraías) on kreeka-juudi päritolu Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist.
Costa-Gavrase filmid näitavad enamasti tema pühendumist oma ideedele ja maailmavaatele, nende keskmes on poliitilised teemad ja võimuküsimused. Ta on jälginud seda mustrit nii poliitilistes põnevikes kui ka romantilistes draamades.
Costa-Gavrase üks tuntumaid filme on 1969. aastal valminud "Z". Enamik tema filme on prantsuskeelsed, alates 1980. aastatest on ta teinud ka üha enam ingliskeelseid filme.
Elulugu
Konstantínos Gavrás sündis Kreekas Arkaadia maakonnas Iraía asulas. Tema isa oli Odessast pärit juut, kes osales Teise maailmasõja ajal Kreeka vastupanuliikumises ja kuulus vasakpoolsesse Rahvuslikku Vabastusrindesse. Pärast sõda kolis perekond Ateenasse. Konstantínose isa vahistati kahtlustatuna sidemetes kommunistidega. Perekond sattus musta nimekirja, mis takistas tal astuda ülikooli ja sulges tema tee Ameerika Ühendriikidesse, kus ta soovis alustada filmiõpinguid.
Nii lahkus Gavras pärast keskkooli lõpetamist 19-aastasena Prantsusmaale, kus ta õppis esialgu Pariisi Ülikoolis kirjandusteadust. 1956. aastal lahkus ta ülikoolist seda lõpetamata ja astus filmikooli IDHEC (L'Institut des hautes études cinématographiques). Pärast filmikooli lõpetamist töötas ta tuntud režissööride Henri Verneuil', René Clément' ja Jacques Demy' assistendina.
Tema esimene iseseisvalt lavastatud film, millele ta kirjutas ka Sébastien Japrisot' raamatu põhjal stsenaariumi, oli 1964. aastal valminud "Mõrv magamisvagunis" ("Compartiment tueurs"). Selle peaosades mängisid Yves Montand, Simone Signoret ja Jean-Louis Trintignant. Neist kahe esimesega oli ta tutvunud ja sõbrunenud filmi "Päev ja tund" ("Le Jour et l'Heure") võtetel, mille juures ta oli tegev veel assistendina.
Costa-Gavrase 1969. aastal valminud poliitiline põnevik "Z" tõi talle rahvusvahelise edu ja tunnustuse. See võitis 1970. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.
Aastatel 1982–1987 oli Costa-Gavras Prantsusmaa filmiarhiivi Cinémathèque française president. Uuesti asus ta sellele ametikohale 2007. aastal.
Veebruaris 2008 oli ta Berliini filmifestivali žürii esimees.
Costa-Gavras kuulub ka poliitilise vägivalla ja piinamise ohvrite abistamise organisatsiooni Association Primo Levi toetuskomiteesse.
Looming
Costa-Gavrase looming keskendub poliitilistele teemadele. Ta on tuntud selle poolest, et suudab käsitleda vastuolulisi poliitilisi küsimusi meelelahutuslikes, laiale publikule suunatud filmides. Probleemide hulka, millega ta tegeleb, kuuluvad õigus ja õiglus, rõhumine, vägivald ja piinamine. Eriti olulised on need tema varases loomingus. Costa-Gavrase filmid ei ole neutraalsed, vaid väljendavad selget maailmavaadet ja seisukohta. Tavaliselt on tema kriitika objektideks (äärmus)parempoolsed liikumised ja valitsused – filmis "Z" tabab see Kreeka sõjaväelasi ja konservatiivseid poliitikuid, filmides "Piiramisseisukord" ("État de siege", 1972) ja "Teadmata kadunud" ("Missing", 1982) Ladina-Ameerikas Külma sõja aastatel võimutsenud sõjaväelisi diktatuure. Film "Teadmata kadunud" põhineb Thomas Hauseri raamatul "Charles Hormani hukkamine" ja kõneleb noorest Ameerika Ühendriikide ajakirjanikust, kes kadus Tšiilis kindral Augusto Pinocheti riigipöörde ajal 1973. aastal. Film lõi laineid Ameerika Ühendriikides, sest kajastas avameelselt Ühendriikide eriteenistuste rolli selle riigipöörde läbiviimisel.
Laiemas mõttes jätkub sama teemadering filmis "Aamen." ("Amen.", 2002), mis heidab kriitilise pilgu katoliku kiriku konservatiivse juhtkonna tegevusele või õigemini tegevusetusele Teise maailmasõja aastatel. Teise maailmasõja ja sõjakuritegude teema on läbiv ka tema varasemas filmis, kohtudraamas "Mängutoos" ("Music Box", 1989), mis käsitleb Ameerika Ühendriikides elava ungarlasest sõjakurjategija keerulisi suhteid tütrega.
Samas on Costa-Gavras pöördunud ka vasakpoolse režiimi kuritarvituste vastu, paljastades filmis "Ülestunnistus" ("L'Aveu", 1970) stalinismi all inimestele osaks saanud rõhumist. Film põhines Tšehhoslovakkia asevälisministri Artur Londoni elul, kes mõisteti 1952. aastal niinimetatud Slánský protsessil sionisti, trotskisti ja titoistina eluks ajaks vangi. Kuna see film järgnes kohe Kreeka sõjaväelist diktatuuri kritiseerinud filmile "Z", siis tabasid lavastajat sel perioodil süüdistused nii poliitilise spektri paremalt kui ka vasakult tiivalt. Paljud Euroopa intellektuaalid ei andestanud Costa-Gavrasele tema kriitilist suhtumist stalinistlikusse kommunismi, mille suhtes püsis läänes veel ikka teatud idealism.
Costa-Gavras on siiski lavastanud ka teistsuguseid filme. Neist tuntuim on 1979. aastal esilinastunud armastusfilm "Clair de femme", mis põhineb Romain Gary' samanimelisel romaanil. Aasta hiljem surnud Gary pidas seda esimeseks korraks, mil ta võis oma loomingu ekraniseeringuga rahule jääda. Ameerika näitleja Dustin Hoffman on nimetanud seda kõige kaunimaks armastusfilmiks ja filmi "Meeletu linn" ("Mad City", 1997) võtete ajal tegi ta Costa-Gavrasele ettepaneku lavastada selle ingliskeelne uusversioon.
Filmograafia
Tabelis on esitatud filmid, mille Costa-Gavras on lavastanud. Kui ta on lisaks olnud ka sama filmi stsenarist, siis on tema nimi välja toodud stsenaristi lahtris.
Lisaks tabelis toodud filmidele on Costa-Gavras olnud ka 2006. aastal valminud filmi "Mon colonel" stsenarist ja produtsent. Selle filmi lavastas Laurent Herbiet.
Tunnustused
- 1969 – Cannes'i filmifestivali žürii auhind (filmi "Z" eest)
- 1970 – parima võõrkeelse filmi Oscar (filmi "Z" eest)
- 1975 – Cannes'i filmifestivali parima režissööri auhind (filmi "Eritribunal" eest)
- 1982 – Kuldne Palmioks (filmi "Teadmata kadunud" eest)
- 1983 – parima kohandatud stsenaariumi Oscar (filmi "Teadmata kadunud" eest)
- 1983 – Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia parima stsenaariumi auhind (filmi "Teadmata kadunud" eest)
- 1990 – Kuldkaru (filmi "Mängutoos" eest)
- 2003 – César (filmi "Aamen." eest)
Isiklikku
Kunstnikunimi Costa-Gavras on kombinatsioon tema ees- ja perenimest.
Tema abikaasa on filmiprodutsent Michèle Ray-Gavras.
Nende poeg Romain Gavras (sündinud 1981) on samuti filmilavastaja ja filmikompanii Kourtrajmé üks asutajaid. Filme on lavastanud ka nende teised lapsed Alexandre Gavras ja Julie Gavras.
Välislingid
- Costa-Gavras andmekogus IMDb (inglise)