Keila mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2013, kell 10:29

Keila mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Keila linna territooriumile Harju maakonnas.^[1]

Ajalugu

Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt Keila jõe saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa Liivi ordu, mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone väikelinnuseks ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha Liivi sõja ajal 1560. aastal, kuid see taastati Rootsi ajal. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone Põhjasõja ajal (u 1710) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni 19. sajandini.^[2] Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.^[3]

Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ca 1802. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt Ohtu, Vääna, Saue) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.^[4] Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.^[5]

17. sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:^[6]

Jost Dunte (alates 1630)
Philipp Scheiding (1644)
Otto Scheiding (1664)
Otto Konstantin von Uexküll (1726)
Hinrich Erich von Wolffenschildt (1760)
Karl Reinhold von Koskull (1772)
Karl von Huene (1802)
Peter August Friedrich von Koskull (1805)
Berend Friedrich Reinhold von Meyendorff (1816)

Jakob Johann von Ramm (1834)
Georg Otto Wilhelm von Meyendorff (1839)
Gottlieb Magnus Friedrich von Meyendorff (1879)
Natalie von Uexküll (1893)
Woldemar Karl Heinrich Alexander von Uexküll (1896)
Kurt Konstantin Ernst von Fersen (1906)
Nikolai von Wrangell (1916)
Jaan Muni ja Ado Mäeberg (1917)
Alfred Kamm (1917)

Alates 1926. aastast sai mõisa omanikuks Eesti Vabariik.^[6]

Majandustegevus

Keskajal oli Keila mõis lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. Lisaks põlluharimisele tegeleti mõisas 17. sajandi lõpus kalkunikasvatusega, 19. ja 20. sajandi vahetusel peeti friisi tõugu veiseid ning itaalia tõugu kanu.^[3]

Mõisa pruulikoda rajati 1694. aastal, mille asemele ehitati 19. sajandil väike õllevabrik (hävis põlengus 1904. aastal), kus valmistati ka karastusjooke. Tänapäeval seisavad Keila jõe lähedal mõisa piiritusetehase varemed, mis töötas lühikest aega aastatel 1888–1896.^[3]

16. sajandil vabadele möldritele renditud mõisa vesiveski tegutses kuni 1940. aastateni. Veski pais purustati 1941. aastal, kuid veski töötas veel mõned aastad abimootoriga.^[4]

Viited

↑ ""Keila mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 28.01.2013.
↑ ""Linnus"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013. {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.
↑ ^4,0 ^4,1 Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.
↑ ""Harjumaa Muuseum"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013.
↑ ^6,0 ^6,1 ""Kinnistute register. Keila"". www.eha.ee. Vaadatud 28.01.2013.

Välislingid

[MõisaPortaal-1] ""Keila mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 28.01.2013.

[Linnus-2] ""Linnus"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013. {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)

[Gustavson-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.

[Nurger-4] 4,0 ^4,1 Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.

[hmk-5] ""Harjumaa Muuseum"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013.

[eha-6] 6,0 ^6,1 ""Kinnistute register. Keila"". www.eha.ee. Vaadatud 28.01.2013.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 == Ajalugu ==
-Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt [[Keila jõgi|Keila jõe]] saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa [[Liivi ordu]], mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa [[Keila vasallilinnus|väikelinnuseks]] ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal, kuid see taastati [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. Tugevaid kahjustusi sai vasallilinnus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (u [[1710]]) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.<ref name="Gustavson"/>
+Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt [[Keila jõgi|Keila jõe]] saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa [[Liivi ordu]], mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone [[Keila vasallilinnus|väikelinnuseks]] ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal, kuid see taastati [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (u [[1710]]) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.<ref name="Gustavson"/>
-Linnuse kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist mõisa härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/> Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.<ref name="hmk"/>
+Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/> Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.<ref name="hmk"/>
 . sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:<ref name="eha"/>