C (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
| disainer = [[Dennis Ritchie]] |
| disainer = [[Dennis Ritchie]] |
||
| arendaja = Dennis Ritchie & [[Bell Labs]] |
| arendaja = Dennis Ritchie & [[Bell Labs]] |
||
| viimane väljalase = |
| viimane väljalase = C11 (detsember [[2011]]) |
||
| tüüpimine = [[staatiline tüüpimine|staatiline]], [[nõrk tüüpimine|nõrk]], [[manifesteeritud tüüpimine|manifesteeritud]] |
| tüüpimine = [[staatiline tüüpimine|staatiline]], [[nõrk tüüpimine|nõrk]], [[manifesteeritud tüüpimine|manifesteeritud]] |
||
| implementatsioonid = Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C |
| implementatsioonid = Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C |
||
60. rida: | 60. rida: | ||
* [[GNU Compiler Collection]] |
* [[GNU Compiler Collection]] |
||
* [[Java]] |
* [[Java]] |
||
* [[ |
* [[Lisp]] |
||
* [[C--]] |
* [[C--]] |
||
67. rida: | 67. rida: | ||
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/primevalC.html Esimesed C kompilaatorid] |
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/primevalC.html Esimesed C kompilaatorid] |
||
*[http://www.thefreecountry.com/compilers/cpp.shtml Nimekiri vabadest C/C++ kompilaatoritest] |
*[http://www.thefreecountry.com/compilers/cpp.shtml Nimekiri vabadest C/C++ kompilaatoritest] |
||
===Loojad=== |
===Loojad=== |
||
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson] |
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson] |
||
82. rida: | 83. rida: | ||
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
[[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] |
||
<!-- interwiki --> |
Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 22:01
C | |
---|---|
Faililaiend | .c, .h |
Paradigma | imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud |
Väljalaskeaeg | 1972 |
Looja | Dennis Ritchie |
Arendaja | Dennis Ritchie & Bell Labs |
Viimane väljalase | C11 (detsember 2011) |
Tüüpimine | staatiline, nõrk, manifesteeritud |
Implementatsioonid | Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C |
Dialektid | Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C* |
Mõjutatud keeltest | B (BCPL, CPL), ALGOL 68, Assemblerkeel, PL/I, Fortran |
Mõjutanud keeli | AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python |
OS | multi-platvormne |
Vikiõpikutes on lisamaterjali: Programmeerimiskeel C |
C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutatda praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeel C omab palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C'sse klassid.
Ajalugu
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 1969–1973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eelasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978 aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).
C-l on mitmeid otseseid järglasi nagu näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.
Süntaks
Lihtsaim programm C keeles näeb välja nii:
int main()
{
return 0;
}
See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).
Hello, World!
Hello world on C keeles järgmine:
#include <stdio.h>
int main(void)
{
printf("Tere, maailm!\n");
return 0;
}
See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".
Võrdlus teiste keeltega
Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks – C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.
Kasutusalad
Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite ehk ajurite, ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.
Vaata ka
Välislingid
Kompilaatorid
Loojad
- http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan
- http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie
- http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson
Ajalugu
koodinäited
- The International Obfuscated C Code Contest – Rahvusvaheline programmeerimisvõistlus hägustatud C keeles