Erinevus lehekülje "Postimees" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 271 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
| ISSN = 1406-0981
}}
'''Postimees''' on [[Tartu]]s [[1886]]. aastal [[Karl August Hermann]]i poolt asutatud [[Eesti|eesti]] [[ajaleht]]. "Leht on täiesti politikaleht, aga saab ka teadusest ja põllutööst hoolega kirjutama," iseloomustas Postimeest lehe asutaja ja esimene toimetaja [[Karl August Hermann]]. Ajaleht on [[1857]]. aastal ilmuma hakanud [[Perno Postimees|Perno Postimehe]] järglane ja loeb oma ilmumise alguseks [[Perno Postimees|Perno Postimehe]] ilmumise algust (1857).
 
==Omanikud ja toimetajad==
Postimehe peadirektor oli [[Toomas Issak]] ja alates 1998. aastast [[Erik Roose]].
 
Postimehe väljandja ''[[AS Postimees'']] ainuomanik on [[Eesti Meedia Group]], mille suuromanik on [[Norra]] kontsern [[Schibsted]], juhatuse esimees on [[Mart Kadastik]]. Postimeest trükitakse [[Kroonpress]]i trükikojas. [[Tiraaž]] 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaž 58 400.
 
7. novembrist [[2005]]. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal. Trükiarv oli 2010. aasta märtsikuus 12 200<ref>[http://www.eall.ee/tiraazhid/2010.html#M%C3%A4rts%202010 EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2010]</ref>.
 
PostimehelNädalavahetustel ilmub Postimehe kultuurilisa "[[Arter (kultuurileht)|Arter"]].
 
Alates [[1997]]. aastast valib Postimees igal aastal [[Postimehe aasta inimene|aasta inimese]].
 
Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad ([[SDE]], [[Keskerakond]], [[Rahvaliit]] ja [[IRL]]).<ref name="oravaleht">Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi [http://www.epl.ee/news/arvamus/avalik-kiri-schibsted-grupi-juhatusele.d?id=51003879 "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele"] Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)</ref>
 
==Ajalugu==
| ISSN =
}}
1886. aastal alustas Postimehe väljaandmist ühiskonnategelane [[Karl August Hermann]]. [[1891]]. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne [[päevaleht]]. 1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu [[August Kitzberg]], [[Anna Haava]] ja [[Karl August Hindrey]]. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline [[peatoimetaja]] ka iseseisvas Eesti Vabariigis.{{lisa viide}}
 
Aastatel 1905–1917 oli ajaleht [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], 1917–1919 [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], 1919–1932 [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] ja aastatel 1932–1935 [[Eesti Rahvuslik Keskrakond|Eesti Rahvusliku Keskerakonna]] häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.{{lisa viide}}
 
5. oktoobril 1927 andis [[Karlis Tennisons]] Postimehele [[Buddha]] õnnistuse<ref>Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6</ref>.
 
Ajalehel olid lisad: [[satiir]]ilisa "[[Sädemed]]" (1905–1934), "[[LastelehtLas2teleht]]" (1901–1940), "Tervis" (1903–1931), "Elu" (1905–1917).{{lisa viide}}
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. ToimetajateksToimetajad olid [[Aleksander Oinas]] ja Karl August Hindrey.{{lisa viide}}
 
[[1. mai]]st [[1948]] kuni [[1990]]. aastani kandis ajaleht [[Eesti NSV]]-s nimetust '''Edasi'''. Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal.{{lisa viide}}
 
Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal.
[[Pilt:Postimees-Gebaeude on 31 July 2011.jpg|pisi|Postimehe kontorihoone Tallinnas]]
 
 
==Kirjandus==
* “Postimees"Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks”mälestuseks" (juubelialbum; sisu: [[Anton Jürgenstein]], ''"Postimehe" ajalugu''; [[August Kitzberg]], ''"Postimehe" kaastöölised''). Postimees, [[Tartu]] [[1909]], 260 lk.
* [[Epp Lauk]], “Jaan"Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest” –tegevusest" [[Keel ja Kirjandus]] [[1994]], nr. 3, lk. 133–144
* [[Krista Aru]], „Eesti"Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul” –lõpul" Keel ja Kirjandus [[1997]], nr. 2, lk. 95–105
* Krista Aru, „Jaan"Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe“ –Postimehe" [[Akadeemia]] [[1997]], nr. 2, lk. 227–244
* Krista Aru, „Jaan"Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnisoni“ –Tõnissoni" [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i aastaraamat, Tartu 1998, lk. 13–61 (lisatud lk. 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
* Krista Aru, „Jaan"Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes“ –järgnes" [[Tuna]] [[2006]], nr. 1, lk. 116–128.
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü