B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{PEALKIRI:Vitamiin B<sub>3</sub>}} |
{{PEALKIRI:Vitamiin B<sub>3</sub>}} |
||
[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]] |
[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]] |
||
'''Vitamiin B<sub>3</sub>''' ehk '''niatsiin''' (vananenud nimetusega ''antipellagra vitamiin'' (''vitamiin PP'')) on üldnimetus vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref> |
'''Vitamiin B<sub>3</sub>''' ehk '''niatsiin''' (vananenud nimetusega ''antipellagra vitamiin'' (''vitamiin PP'')) on üldnimetus (geneeriline nimetus) vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>Mõlemad on [[püridiin]]i (ingl k ''pyridine'') [[derivaat|derivaadid]].<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> |
||
Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks). |
Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks). |
||
77. rida: | 78. rida: | ||
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid == |
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid == |
||
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''Dairy Chemistry and Biochemistry'', Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0.[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)] |
|||
*[[Gerald Litwack]], ''Human Biochemistry and Disease'', Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 |
*[[Gerald Litwack]], ''Human Biochemistry and Disease'', Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 |
||
[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)] |
[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)] |
||
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)] |
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)] |
||
== Lisalugemist == |
== Lisalugemist == |
Redaktsioon: 3. juuni 2013, kell 15:38
Vitamiin B3 ehk niatsiin (vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP)) on üldnimetus (geneeriline nimetus) vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.[1]Mõlemad on püridiini (ingl k pyridine) derivaadid.[2]
Nikotiinamiid on koensüümide NAD ja NADP reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
Saamine
Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.
Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.
Biofunktsioonid
Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:
- PyrDH,
- AKGDH,
- rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid,
- redutseerivad ensüümid jne.
Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.
Defitsiit
Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.
Defitsiidi esmatunnused:
- lihaste nõrkus
- väsimus
- depressioon
- anoreksia
- oksendamine
- naha kahjustused
- glossiit.
Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).
Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.
Manustamine
RDA:
- meestel 16–20 mg
- naistel 14–17 mg
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.
Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150mg ja 400mg.
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.
Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.
Vananenud nimetused
- antipellagra faktor
- vitamiin PP
- antipellagra vitamiin
- ingl k anti-blacktongue factor
Avastamine
Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.[3]
- 1873-ndal aastal uuris Hugo Weidel nikotiini(ingl k nicotine). Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.[4]
- 1937-ndal aastal avastas Conrad Elvehjem molekuli, mis hiljem nimetati niatsiiniks .
Vaata ka
Viited
- ↑ Litwack 2008:808
- ↑ Fox,McSweeney 1998:279
- ↑ Litwack 2008:814
- ↑ http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx
Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid
- Patrick F. Fox, Paul L. H. McSweeney, Dairy Chemistry and Biochemistry, Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
- Gerald Litwack, Human Biochemistry and Disease, Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
Lisalugemist
THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR, J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149. http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)]
Välisallikad
- [http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrient&dbid=83 Sissekanne saidil
http://www.whfoods.com/(vaadatud 03.06.2013) B3-vitamiin]