Triangel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
peatükk Eesti trianglist |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Triangel on [[Võrdkülgne kolmnurk|võrdkülgseks kolmnurgaks]] painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see [[võnkumine|võnguks]] täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga. |
Triangel on [[Võrdkülgne kolmnurk|võrdkülgseks kolmnurgaks]] painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see [[võnkumine|võnguks]] täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga. |
||
{{ heli |
{{ heli |
||
| failinimi = LatinTriangle.ogg |
| failinimi = LatinTriangle.ogg |
||
| 8. rida: | 9. rida: | ||
| kirjeldus = |
| kirjeldus = |
||
}} |
}} |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui [[tantsumuusika]]s. Orkestripillina võeti esmakordselt kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal. |
Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui [[tantsumuusika]]s. Orkestripillina võeti esmakordselt kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal. |
||
==Triangel Eesti rahvamuusikas== |
|||
[[Eesti rahvamuusika]]s nimetati trianglit '''helirauaks''' (ka: ''tagiraud'')<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34</ref>. |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Löökpillid]] |
[[Kategooria:Löökpillid]] |
||
Redaktsioon: 1. juuni 2013, kell 19:39
Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.
Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.
 |
|
Ajalugu
Triangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui tantsumuusikas. Orkestripillina võeti esmakordselt kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha kui Liszt kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal.
Triangel Eesti rahvamuusikas
Eesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)[1].
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34