Katastroofiturism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Turistid [[Stillaguamishi jõe üleujutust vaatamas.]] '''Katastroofiturism''' on turismi üks alaliik, mis sarnaneb küllaltki palju ...'
 
KLBot2 (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 4 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
42. rida: 42. rida:


[[Kategooria:Turism]]
[[Kategooria:Turism]]

[[en:Disaster tourism]]
[[de:Katastrophentourismus]]
[[nl:Ramptoerisme]]
[[nl:Ramptoerisme]]
[[uk:Туризм катастроф]]

Redaktsioon: 20. mai 2013, kell 15:13

Turistid Stillaguamishi jõe üleujutust vaatamas.

Katastroofiturism on turismi üks alaliik, mis sarnaneb küllaltki palju ekstreemturismiga. Katastroofiturismi all mõeldakse reisimist piirkondadesse, mis on hiljuti üleelanud midagi katastroofilist. Katastroof võib olla juhtunud inimtegevuse tagajärjel, aga enamasti mõeldakse looduskatastroofides kannatada saanud piirkondi. Turiste meelitab ligi näiteks üleujutusest tingitud olukord, kus tulvavesi uputab elamurajoone või tornaado tekitatud purustused mingile piirkonnale.[1]

Soomaa rahvuspark kevadel.

Inimesed, kes sellist tüüpi reisimisega tegelevad, soovivad oma silmaga näha ja vahetult kogeda katastroofi tagajärjel tekkinud olukorda. Kui tavaline turist reisib katastroofipiirkondadesse eesmärgiga õppida ja omandada uusi teadmisi, siis katastroofiturist seevastu püüab emotsionaalset põnevust või rahuldust ning enamasti ei ole ta huvitatud õppimisest ega uute tarkuste omandamisest.[2] Viimasel ajal on hakanud ka turismifirmad korraldama organiseeritud väljasõite mõnele katastroofi üleelanud alale.

Paljud kritiseerivad katastroofiturismi, sest see on inimviletsuse ärakasutamine ja alandab sageli kohalikke inimesi, kes on kannatajate rollis. Samas leidub ka pooldajaid, kes väidavad, et turism annabki just uue tõuke laastatud piirkondade majandusele ning lisaks on osad inimesed seisukohal, et see aitab tõsta inimeste teadlikkust, kuidas tuleks katastroofijärgse olukorraga toime tulla.[3]

Katastroofiturism Eestis

Suurvesi Soomaal 2010. aastal.

Eestis puututakse katastroofiturismiga kokku peaaegu igal kevadel kui lume sulamine põhjustab jõgede veetaseme tõusu. Kõige ehedamaks näiteks on Soomaa jõed, kus ühel hetkel ei mahu tulvaveed enam jõgede sängidesse ja valguvad laiali heinamaadele, metsade alla ja taluhoovidesse. Soomaa suurvett ehk viiendat aastaaega saabuvad igal kevadel avastama turistid, kellele korraldatakse spetsiaalseid veematkasid, et nad saaksid kanuuga metsa vahele seiklema minna.[4]

Kanuumatk kevadel Soomaal.

Teiseks katastroofiturismi näiteks on 2013. aasta kevad, kui suurvesi ujutas üle Sindi paisu ning selle lähedal asuva forellikasvanduse ning elurajooni hooned. Inimesed sõitsid kohale uudistama, et seda vahetult kogeda. Tegelikult häiris see aga kohalikke elanikke, sest katastroofituristid lõhkusid autodega kohalikku teed.[5]

Katastroofiturismi näited maailmast

Kõikjal maailmas leidub paikasid, mida on mõjutanud erinevad katastroofid ja mis on endaga kaasa toonud katastroofituristid, kes soovivad seda traumat, hävingut ja katastroofi oma silmaga näha. Näiteks korraldatakse inimestele ekskursioone Saksamaa endistesse koonduslaagritesse, Maailma Kaubanduskeskuse rusude juurde, New Orleansi üleujutatud linnaosadesse ning sõjakolletele Iraagis ja Afganistaanis.[2]

2010. aasta vulkaanipurse Islandil.

Vulkaanipurse Islandil

Eyjafjallajökull on liustik koos selle all paikneva vulkaaniga Islandil. 2010. aasta märtsis muutus vulkaan aktiivseks ning kiiresti tärkas ka katastroofiturism. Paljud turismifirmad hakkasid korraldama erinevad reise vulkaani juurde, pakkudes klientidele võimalust näha vulkaanipurset lähedalt oma silmaga.[6]

Haiti maavärin

Pärast Haiti maavärinat 2010. aastal reisisid paljud inimesed just katastroofiturisina Haitisse, et vahetult kogeda kohalike läbielamisi ning oma silmaga neid rusuhunnikuid näha. Katastroofiturism tähendabki eelkõige seda, et vaadatakse ümbruskonnas ringi, mitte ei abistata vabatahtlikuna kohalikke.[7] Juba nädal pärast maavärinat olid kõik Haitisse suunduvad kruiisilaevad uudishimulikke turiste täis. Inimesed otsisid riske, põnevust, tahtsid kogeda seda ohutunnet või soovisid kinnitada massimeedias nähtud fotosid ja videosid. See elavdas küll kohalikku majandust, kuid samas ärritas ka kohalikke elanikke, kes loopisid pildistavaid turiste isegi kividega.[8]

Vaata ka

Välislingid

Viited