Rästiklaste mürk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida: 20. rida:
Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (ingl ''milking'') mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homõopaatia]]s) mitmesuguste salvide jt ravimipreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks vähirakkude ja HIV-viiruse elutsükli halvamisel.
Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (ingl ''milking'') mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homõopaatia]]s) mitmesuguste salvide jt ravimipreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks vähirakkude ja HIV-viiruse elutsükli halvamisel.


Enim teatakse rästiklaste sugukonna sülje baasil komplekteeritud,eraldatud ning sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. Möödunud sajandi 90-ndatel aastatel kiitis [[FDA]] heaks mitmeid ''Viperidae'' perekonna rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris'') ja [[südameinfark]]ti ennetamise, kohaloleva ning järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina":[[Aggrastat]],[[Plavix]], [[Epetifibatide]],[[Integrilin]] jpt. Hiljem töötas ravimihiid [[AstraZeneca]] välja ning registreeris ravimi toimeainega [["ticagrelorum"]], mille kaubamärgid USAs on [[Brilinta]] ning [[EU]]s, (sh ka Eesti)[[Possia]] .[[AstraZeneca]] rahastamise abiga kõiki peamisi medistsiiniliste kliiniliste-uuringuid läbinud koondnimetusega "[[Plato`s trial]]", millede tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]].[[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit. Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud AKE ([[angiotensiin]]i konverteeriv [[ensüüm]] ehk [[angiotensiinkonvertaas]])- inhibiitorid, mis pärsivad [[RAAS]] süsteemi (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud [[retseptiravim]]id [[perindoprilum]], [[captoprilum]], [[enalaprilum]], [[lisinoprilum]], [[ramiprilum]] jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, ning samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ning inimesed).
Enim teatakse rästiklaste sugukonna sülje baasil komplekteeritud,eraldatud ning sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. Möödunud sajandi 90-ndatel aastatel kiitis [[FDA]] heaks mitmeid ''Viperidae'' perekonna rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris'') ja [[südameinfark]]ti ennetamise, kohaloleva ning järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina":[[Aggrastat]],[[Plavix]], [[Epetifibatide]],[[Integrilin]] jpt. Hiljem töötas ravimihiid [[AstraZeneca]] välja ning registreeris ravimi toimeainega [["ticagrelorum"]], mille kaubamärgid USAs on [[Brilinta]] ning [[EU]]s, (sh ka Eesti)[[Possia]] .[[AstraZeneca]] rahastamise abiga kõiki peamisi medistsiiniliste kliiniliste-uuringuid läbinud koondnimetusega "[[Plato`s trial]]", millede tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]].[[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit. Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud [[angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid]] ehk ([[AKE-inhibiitorid]]), mis pärsivad [[RAA-süsteem]]i (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud [[retseptiravim]]id [[perindoprilum]], [[captoprilum]], [[enalaprilum]], [[lisinoprilum]], [[ramiprilum]] jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, ning samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ning inimesed).


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 17. mai 2013, kell 07:21

Rästikumürk on rästiklaste (Viperidae) süljenäärmete nõre (ka sülg), mida eritavad rästikul ülalõualuul paiknevad nn "mürgihambad" ja mis abistavad rästikuid toitumisel- väikeste saakloomade surmamine. Mis aga kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega võib põhjustada mürgistust aga ka surma.

Harilikul rästikul (Vipera berus) on see tavaliselt kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.

Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumites kogutud mürgi LD50 laborihiir(t)ele manustatuna on SC (nahaalune)6,45 mg/kg ja IV (veenisisene) 0,55 mg/kg. [1] Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.

Tuntumad keemilised koostisained

Rästiku süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid ensüüme (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):

Rästiklaste sülg ja teadus

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (ingl milking) mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homõopaatias) mitmesuguste salvide jt ravimipreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks vähirakkude ja HIV-viiruse elutsükli halvamisel.

Enim teatakse rästiklaste sugukonna sülje baasil komplekteeritud,eraldatud ning sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. Möödunud sajandi 90-ndatel aastatel kiitis FDA heaks mitmeid Viperidae perekonna rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste südamehaiguste ning rinnaangiini (angina pectoris) ja südameinfarkti ennetamise, kohaloleva ning järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina":Aggrastat,Plavix, Epetifibatide,Integrilin jpt. Hiljem töötas ravimihiid AstraZeneca välja ning registreeris ravimi toimeainega "ticagrelorum", mille kaubamärgid USAs on Brilinta ning EUs, (sh ka Eesti)Possia .AstraZeneca rahastamise abiga kõiki peamisi medistsiiniliste kliiniliste-uuringuid läbinud koondnimetusega "Plato`s trial", millede tulemusel tunnistati Brilinta efektiivsemaks kui Plavix.Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit. Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud retseptiravimid perindoprilum, captoprilum, enalaprilum, lisinoprilum, ramiprilum jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, ning samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ning inimesed).

Viited

Vaata ka

Kirjandus

AP Medical Writer, AP Online, 05-14-1998. Aggrastat for patients hospitalized in America with unstable angina and heart attacks