Inimese seedeelundkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. mai 2013, kell 15:22

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmisel 8 - 10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret - maks ja kõhunääre.

Seedimise kulg

Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm amülaas, mis lõhustab tärklist. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja ensüüm pepsiini toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid imenduvad verre ja rasvade koostisosad lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, bakterimassist ja veest.

Kehalise koormuse mõju

Kehalise koormuse ajal on seedeelundite talitlus pärsitud. Toimuvad erinevate hormoonide (adrenaliin, noradrenaliin) kontsentratsiooni muutused. Väheneb seedeelundite verevarustus.

Kasutatud kirjandus Urmas Kokassaar ja Mati Martin "Bioloogia põhikoolile IV". Mall:Link FA

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 == Seedimise kulg ==
-Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm [[amülaas]], mis lõhustab [[tärklis]]t. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre [[soolhape|soolhappe]] toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab [[valk]]ude ning jätkub [[süsivesik]]ute seedimine soolhappe ja ensüüm [[pepsiin]]i toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse [[kaksteistsõrmiksool]]eks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja [[rasv]]ade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning [[vitamiin]]id imenduvad [[veri|verre]] ja rasvade koostisosad [[lümf]]isoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, [[bakterid|bakterimassist]] ja [[vesi|veest]].lala<big>Suur tekst</big>
+Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm [[amülaas]], mis lõhustab [[tärklis]]t. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre [[soolhape|soolhappe]] toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab [[valk]]ude ning jätkub [[süsivesik]]ute seedimine soolhappe ja ensüüm [[pepsiin]]i toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse [[kaksteistsõrmiksool]]eks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja [[rasv]]ade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning [[vitamiin]]id imenduvad [[veri|verre]] ja rasvade koostisosad [[lümf]]isoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, [[bakterid|bakterimassist]] ja [[vesi|veest]].
 == Kehalise koormuse mõju ==