Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
P kerge korrektuur
P "Digitaliseerimine" > "digiteerimine" (vt EKI keelenõu http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=0), ühtlustatud arvude kirjutamist ja tehtud muid pisiparandusi.
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]]
[[Pilt:CAMBRIDGE 005.JPG|pisi|Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)]]


'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab viit eri kohtades paiknevat raamatukogu:


*raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
*raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
9. rida: 9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>


Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).
Cambridge'i Ülikooli raamatukogus on üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks kuuest raamatukogust (ja kolmest ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).


==Ülikooli teised raamatukogud==
==Ülikooli teised raamatukogud==
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.


Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on tavaliselt 30 000 – 150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]l on üle 100 000 raamatu.
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]s on üle 100 000 raamatu.


Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).


Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.


==Näitused==
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
28. rida: 28. rida:
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."


Kõige varasem kataloog on dateeritud umbes 1424. aastasse.
Kõige varasem kataloog pärineb umbes 1424. aastast.


Alates [[16. sajand]]ist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on seeläbi märkimisväärselt kasvanud.
Alates [[16. sajand]]ist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on sel viisil märkimisväärselt kasvanud.


Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama [[sundeksemplar]]e, on kogu pidev suurenemine tagatud.
Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama [[sundeksemplar]]e, on kogu pidev suurenemine tagatud.
37. rida: 37. rida:
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]


Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal ruumikitsikus tekkis, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".


Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).


1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
50. rida: 50. rida:


== Sundeksemplarid ==
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingusalvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:


*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
59. rida: 59. rida:
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>


Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.


==Kohvik==
==Kohvik==
69. rida: 69. rida:
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.


Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ning neil puudub raamatute koju laenutamise õigus.
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.


== Kogud ==
== Kogud ==
94. rida: 94. rida:
* Ligi 1,5 miljonit kaarti.
* Ligi 1,5 miljonit kaarti.


== Digiteerimisprojekt ==
== Digitaliseerimise projekt ==
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]


2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digiteerimist]]. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] lehe<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.
2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digiteerimine|digiteerimist]]. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] lehe<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.


Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.


== Töötajad ==
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.


Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009).
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009).

Redaktsioon: 8. mai 2013, kell 13:34

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab viit eri kohtades paiknevat raamatukogu:

  • raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)
  • meditsiiniraamatukogu (Medical Library)[1]
  • matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)
  • loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)
  • õigusraamatukogu (Squire Law Library)[4]

Cambridge'i Ülikooli raamatukogus on üle 7 miljoni köite[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleian Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks kuuest raamatukogust (ja kolmest ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).

Ülikooli teised raamatukogud

Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.

Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, kus on tavaliselt 30 000–150 000 raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogus on üle 100 000 raamatu.

Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks Trinity kolledži Wreni raamatukogule kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogul on üks maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).

Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.

Näitused

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,[6] mis on külastajatele enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.

Ajalugu

Vaade peahoonele Robinsoni kolledžist. Näha on juurdeehitis.

Raamatukogu eksisteeris juba 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast[viide?]. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum."

Kõige varasem kataloog pärineb umbes 1424. aastast.

Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on sel viisil märkimisväärselt kasvanud.

Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama sundeksemplare, on kogu pidev suurenemine tagatud.

Hooned

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn

Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu Old Schoolsis Senate House'i lähedal. Kui seal tekkis ruumikitsikus, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".

Peahoone asub praegu Cambridge'i kesklinna lääneservas Robinsoni kolledži ning Clare'i kolledži Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel 19311934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ja uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).

1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.[7]Hoone kuninglik avamine[viide?] toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.

Scott on disaininud ka märgilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.[8] Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.

Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam St John'si kolledži kabelist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane varakantsler Neville Chamberlain seda avamisel "this magnificent erection"[viide?], kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas George V-le. "Tumedale tornile" C. S. Lewisele omistatavas romaanis "The Dark Tower" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse pornograafiat.[9]

Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad Tadao Aoi annetatud juurdeehitises Aoi paviljonis, mis avati 1998. aastal.

Sundeksemplarid

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa sundeksemplare saavast raamatukogust (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingusalvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:

Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukokku umbes 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.

Kohvik

Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Roomiks. Seal pakutakse täisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.

Lugejateenindus

Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.

Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.

Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ja neil pole õigust raamatuid koju laenutada.

Kogud

Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha.

Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:

Digiteerimisprojekt

Squire Law Library.

2010. aasta juunis tegi Cambridge'i'i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude digiteerimist. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu lehe[17] kaudu.

Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni[18] ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.

Töötajad

Raamatukogu praegune direktor Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor[19] ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud Dublinis Trinity Kolledžis ajalugu ja kuulus juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.

Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor Peter Fox (1994–2009).

Varasematel aegadel juhtis raamatukogu tööd üle 25 aasta Augustus Theodore Bartholomew. Seda ametikohta pidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979) ja Frederick William Ratcliffe (1980–1994). 17. sajandil juhatas raamatukogu Abraham Wheelocke.

Ülikooli raamatukogus on töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.[15]

Viited

  1. Medical Library – School of Clinical Medicine. (Vaadatud 31.03.2013.)
  2. Betty and Gordon Moore Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  3. Central Science Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  4. Squire Law Library – University of Cambridge. (Vaadatud 31.03.2013.)
  5. Cambridge University Library. (Vaadatud 8.04.2013.)
  6. Cambridge University Library - Exhibitions Home. (Vaadatud 31.03.2013.)
  7. Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library. (Vaadatud 29.03.2013.)
  8. Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid. (Vaadatud 30.03.2013.)
  9. Nothing racy in ‘tower of porn’. Varsity, 22. veebruar 2008.
  10. THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge. (Vaadatud 30.03.2013.)
  11. Bodleian Library | Home. (Vaadatud 30.03.2013.)
  12. National Library of Scotland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  13. Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  14. Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales. (Vaadatud 30.03.2013.)
  15. 15,0 15,1 Charles Sayle. A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge, 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.
  16. Cairo Genizah. (Vaadatud 15.03.2013.)
  17. Cambridge Digital Library – University of Cambridge (Vaadatud 8.03.2013.)
  18. Newton Papers. (Vaadatud 15.03.2013.)
  19. Cambridge appoints first female University Librarian. (Vaadatud 13.03.2013.)

Kirjandus

  • Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
  • J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
  • David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.

Välislingid