Prisma: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 194.150.65.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Legobot.
17. rida: 17. rida:
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitatkude pindala summa
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitatkude pindala summa
:<math>S = S_k +noku2S_p, \,</math>
:<math>S = S_k + 2S_p, \,</math>


kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu ''P'' ja prisma kõrguse ''h'' korrutisena:
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu ''P'' ja prisma kõrguse ''h'' korrutisena:

Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 18:18

 See artikkel räägib hulktahukast; optika mõistest vaata Optiline prisma

Kuusnurkne prisma

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]

Prismade liigitamine

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Pindala

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitatkude pindala summa

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Ruumala

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

Vaata ka

Viited

  1. EE 7. köide, 1994.
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
  3. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.