Prisma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 194.150.65.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Legobot. |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitatkude pindala summa |
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitatkude pindala summa |
||
:<math>S = S_k + |
:<math>S = S_k + 2S_p, \,</math> |
||
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu ''P'' ja prisma kõrguse ''h'' korrutisena: |
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu ''P'' ja prisma kõrguse ''h'' korrutisena: |
Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 18:18
See artikkel räägib hulktahukast; optika mõistest vaata Optiline prisma |
Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]
Prismade liigitamine
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]
Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.
Pindala
Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitatkude pindala summa
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:
Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.
Ruumala
Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis: