Sinisavi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Lontova kihistu on olemas |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Sinisaviks''' nimetatakse [[Eesti]] [[maapõu]]es paiknevat ning [[Kambrium]]i [[ladestu]] alaossa kuuluvat sinakasrohelise [[värvus]]ega [[savi]][[Kiht (geoloogia)|kihti]]. |
'''Sinisaviks''' nimetatakse [[Eesti]] [[maapõu]]es paiknevat ning [[Kambrium]]i [[ladestu]] alaossa kuuluvat sinakasrohelise [[värvus]]ega [[savi]][[Kiht (geoloogia)|kihti]]. |
||
Tekkelt on sinisavi [[Merelised setted|mereline]]. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning [[Soome laht|Soome lahe]] vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate [[Ordoviitsium]]i, [[Silur]]i ning [[Devon]]i [[settekivim]]itega lõuna pool, siis on ka sinisavi [[maavara]]na kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub [[Lontova lade]]me koosseisu. [[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb sinisavi peamiselt [[savimineraal]]idest [[Illiit|illiidist]] ning [[Segakihiline savimineraal|segakihilisest]] [[illiit]]-[[Smektiit|smektiidist]]. |
Tekkelt on sinisavi [[Merelised setted|mereline]]. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning [[Soome laht|Soome lahe]] vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate [[Ordoviitsium]]i, [[Silur]]i ning [[Devon]]i [[settekivim]]itega lõuna pool, siis on ka sinisavi [[maavara]]na kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub {{kas|[[Lontova lade]]me}} koosseisu. [[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb sinisavi peamiselt [[savimineraal]]idest [[Illiit|illiidist]] ning [[Segakihiline savimineraal|segakihilisest]] [[illiit]]-[[Smektiit|smektiidist]]. |
||
Sinisavi kasutatakse peamiselt [[Tsement|tsemendi]] tootmiseks. |
Sinisavi kasutatakse peamiselt [[Tsement|tsemendi]] tootmiseks. |
||
Redaktsioon: 30. aprill 2013, kell 13:39
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe[küsitav] koosseisu. Mineraloogiliselt koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist.
Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist.