Kalinini rajoon (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kalinini rajoon''' oli [[Tallinn]]a linnarajoon, mis eksisteeris aastatel [[1945]] |
'''Kalinini rajoon''' oli [[Tallinn]]a linnarajoon, mis eksisteeris aastatel [[1945]]–[[1991]]. Aastatel 1991–[[1993]] oli sama linnarajooni nimi '''Põhjarajoon'''. |
||
Kalinini rajoon hõlmas [[Kopli]], [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Pelguranna]], [[Väike-Õismäe]], [[Kakumäe]] |
Kalinini rajoon hõlmas [[Kopli]], [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Pelguranna]], [[Väike-Õismäe]], [[Kakumäe poolsaar]]e, [[Tiskre]], [[Rocca al Mare]] ja [[Harku järv]]e ümbruse. Piiriks [[Oktoobri rajoon]]iga olid Harku paemurru raudteeharu, [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]] (siis J. Gagarini puiestee) ja [[Põhja puiestee]]. |
||
Rajoon moodustati [[18. mai]]l [[1945]] ja kandis kuni [[1. juuli]]ni [[1946]] '''Kopli rajooni''' nime. Lõplikud piirid sai Kalinini rajoon [[1975]]. aastal.<ref>Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 208</ref> |
Rajoon moodustati [[18. mai]]l [[1945]] ja kandis kuni [[1. juuli]]ni [[1946]] '''Kopli rajooni''' nime. Lõplikud piirid sai Kalinini rajoon [[1975]]. aastal.<ref>Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 208</ref> |
||
Redaktsioon: 29. aprill 2013, kell 20:50
Kalinini rajoon oli Tallinna linnarajoon, mis eksisteeris aastatel 1945–1991. Aastatel 1991–1993 oli sama linnarajooni nimi Põhjarajoon.
Kalinini rajoon hõlmas Kopli, Kalamaja, Pelgulinna, Pelguranna, Väike-Õismäe, Kakumäe poolsaare, Tiskre, Rocca al Mare ja Harku järve ümbruse. Piiriks Oktoobri rajooniga olid Harku paemurru raudteeharu, Paldiski maantee, Toompuiestee (siis J. Gagarini puiestee) ja Põhja puiestee.
Rajoon moodustati 18. mail 1945 ja kandis kuni 1. juulini 1946 Kopli rajooni nime. Lõplikud piirid sai Kalinini rajoon 1975. aastal.[1]
Kalinini rajooni pindala oli 32,3 km².[2]
1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kalinini rajoonis 118 654 elanikku. Neist oli eestlasi 45 544 (38,38%), venelasi 56 689 (47,78%), ukrainlasi 7065 (5,95%), valgevenelasi 3853 (3,24%), juute 801 (0,68%) ja soomlasi 785 (0,66%).[3]
Viited
- ↑ Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 208
- ↑ A ja O : taskuteatmik. Tallinn, 1987, lk. 231.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32