Erinevus lehekülje "Ristisõjad" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
==Ristiusu rahumeelne levik==
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga: [[Bulgaaria]] võttis [[õigeusk|õigeusu]] vastu Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] vürstiriik aga [[988]]. aastal.
[[File:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Põhja-Euroopa riigid ca 1000]]
 
[[Kesk-Euroopa]] ja [[Skandinaaviamaad]]es ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja rooma-katoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016-1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
 
Ristiusu lõplikku kinnistumist [[Skandinaavia]]s riiklikul tasandil märgistas [[peapiiskopkond]]ade loomine, mis Taanis toimus [[1104]] ([[Lundi peapiiskopkond]]), Norras [[1152]]. aastal ([[Nidarosi peapiiskopkond]]) ja Rootsis [[1164]]. aastal ([[Uppsala peapiiskopkond]]).
65 912

muudatust

Navigeerimismenüü