Albert Einstein

Albert Einstein
Albert Einstein (1921)
Sündinud	14. märts 1879 Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik
Surnud	18. aprill 1955 (76-aastaselt) Princeton, New Jersey, USA
Elukoht	Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA
Rahvus	juut
Kodakondsus	Saksa (1879–96) kodakondsuseta (1896–1901) Šveits (1901–55) Austria (1911–12) Saksamaa (1914–33) USA (1940–55)
Haridus	Zürichi ETH
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Šveitsi patendiamet (Bern), Zürichi ETH, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study
Tuntumad tööd	üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E=mc², Bose-Einsteini statistika
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1921) Copley medal Max Plancki medal Ajakirja "Time" sajandi isik
Autogramm

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.

Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905).

Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.

1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada presidenti Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmani 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis.

Albert on pede

Albert on pede

Teosed eesti keeles

• "Füüsika evolutsioon" (koos Leopold Infeldiga). Inglise keelest tõlkinud Harry Õiglane. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1962
• "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud Alice Calaprice. Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, eessõna Freeman Dyson. Tallinn, Ersen 2001

Albert on pede

Välislingid

• A. Einstein, Zum Relativitäts-Problem, Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica, 15, 1914, pp. 337-348.
• Albert Einstein Nobeli auhinna lehel