Karamell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
[[Karamellisatsioon]] leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C.
[[Karamellisatsioon]] leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C.
Karamelliga maitsetatakse [[puding]]it, [[jäätis]]t, [[piimakissell]]i. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muude [[kompvek]]kide sisse.
Karamelliga maitsetatakse [[puding]]it, [[jäätis]]t, [[piimakissell]]i. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muude [[kompvek]]kide sisse.
Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli [[rumm]]idele.<ref>[http://www.jootargalt.ee/rumm#Milliseid rumme on olemas Rumm], jootargalt.ee</ref>.
Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli [[rumm]]idele.<ref>[http://www.jootargalt.ee/rumm], jootargalt.ee</ref>.


Karamelliks nimetatakse ka [[karamellkompvek]]ke.
Karamelliks nimetatakse ka [[karamellkompvek]]ke.

Redaktsioon: 25. aprill 2013, kell 08:26

Vedel karamell
Kõvastunud ja katki murtud karamell

Karamell on suhkru kuumutamisel tekkiv beežikas-pruunikas siirupitaoline mass. Seda kasutatakse magustoitude maitsestamiseks ja maiustuste valmistamiseks. Karamellisatsioon leiab aset suhkru aeglasel kuumutamisel temperatuurini kuni 170 °C. Karamelliga maitsetatakse pudingit, jäätist, piimakisselli. Karamelli lisatakse šokolaadi- ja muude kompvekkide sisse. Värvimiseks ja maitsestamiseks lisatakse karamelli rummidele.[1].

Karamelliks nimetatakse ka karamellkompvekke.

Vaata ka

Viited

  1. [1], jootargalt.ee