GPRS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Robot: muudetud 46 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P Väikesed grammatika- ja terminiparandused (nt allalaetud > allalaaditud).
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''GPRS''' (pikemalt ''General Packet Radio Service'' ehk '''üldine raadio-pakettandmeside teenus''') on [[pakettandmeside]]teenus, mis võimaldab GSM-[[mobiiltelefon]]ivõrku kasutades vaadata [[WAP]]-lehekülgi, saata [[e-mail]]e ja [[MMS]]-sõnumeid ning [[sülearvuti]]ga [[Internet]]ti kasutada.
'''GPRS''' (pikemalt ''General Packet Radio Service'' ehk '''üldine raadio-pakettandmeside teenus''') on [[pakettandmeside]]teenus, mis võimaldab GSM-[[mobiiltelefon]]ivõrku kasutades vaadata [[WAP]]-lehekülgi, saata [[e-post]]i ja [[MMS]]-sõnumeid ning [[sülearvuti]]ga [[Internet]]ti kasutada.


GPRS-võrgus saavutatavad tavalised andmesidekiirused on umbes 50 kbit/s allalaadimisel ja 30 kbit/s üleslaadimisel. Maksimaalkiirus ulatub ligi 115 kbit/s, pakkudes mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutatajatele pidevat internetiühendust.
GPRS-võrgus saavutatavad tavalised andmesidekiirused on umbes 50 kbit/s allalaadimisel ja 30 kbit/s üleslaadimisel. Maksimaalkiirus ulatub ligi 115 kbit/s, pakkudes mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutatajatele pidevat internetiühendust.


Tänapäeval on enamik maailma GPRS tehnoloogial töötavaid võrke edasi arendatud toetamaks [[EDGE]]-tehnoloogiat, mis võimaldab 3–4-kordset kiiruse kasvu. Kuid välja tulevad järjest uuemad mobiilsidetehnoloogiad, mis tõrjuvad vanemad tagaplaanile, näiteks [[3G]] ja [[4G]].
Tänapäeval on enamik maailma GPRS-tehnoloogial töötavaid võrke edasi arendatud toetamaks [[EDGE]]-tehnoloogiat, mis võimaldab 3–4-kordset kiiruse kasvu. Kuid välja tulevad järjest uuemad mobiilsidetehnoloogiad, mis tõrjuvad vanemad tagaplaanile, näiteks [[3G]] ja [[4G]].


== '''GPRS''' ==
== '''GPRS''' ==
=== '''Ajalugu''' ===
=== '''Ajalugu''' ===
;GPRS-i arendamise motivatsioon:
;GPRS-i arendamise motivatsioon:
* Maailmas oli kasutusel väga palju mobiiltelefone, mis tähendas, et GPRS-i potentsiaalsed kasutajad on palju.
* Maailmas oli kasutusel väga palju mobiiltelefone, mis tähendas, et GPRS-i potentsiaalseid kasutajad on palju.
* Luua võimalus arvestada teenuse hinda andmeedastusmahus.
* Luua võimalus arvestada teenuse hinda andmeedastusmahus.
* Võimaldada andmevahetust suurematel kiirustel ning suuremates mahtudes.
* Võimaldada andmevahetust suurematel kiirustel ning suuremates mahtudes.
26. rida: 26. rida:




'''26. juunil 2000. aastal''' käivitas Suurbritannias kohalik operaator [[O2 (United Kingdom)|BT Cellnet]] (praeguse nimega O2 (United Kingdom)) maailma esimese GPRS-võrgu. Eestis hakkas GPRS-teenust pakkuma '''2001. aastal''' [[EMT]]. Tänaseks pakuvad seda teenust ka [[Tele2]] ja ka [[Elisa]] mobiilsideoperaatorid. GPRS-i kasutusele tulemisega suurenes tunduvalt infoedastuskiirus võrreldes varasemate sideteenustega.
'''26. juunil 2000''' käivitas Suurbritannias kohalik operaator [[O2 (United Kingdom)|BT Cellnet]] (praeguse nimega O2 (United Kingdom)) maailma esimese GPRS-võrgu. Eestis hakkas GPRS-teenust pakkuma '''2001. aastal''' [[EMT]]. Praegu pakuvad seda teenust ka [[Tele2]] ja [[Elisa]] mobiilsideoperaatorid. GPRS-i kasutusele tulemisega suurenes tunduvalt infoedastuskiirus võrreldes varasemate sideteenustega.


GPRS-i kasutuselevõtt oli esimene samm [[3G|mobiilside kolmandale põlvkonnale]] üleminekul, seetõttu nimetatakse GPRS-i ka [[2G|2.5G]]-ks (ehk teise ja poole põlvkonna süsteemiks)<ref>Erinevad põlvkonnad:[http://www.funsms.net/mobile_phone_generations.htm "Mobile Phone Generations"] funSMS.net, 23. jaanuar 2011.</ref>.
GPRS-i kasutuselevõtt oli esimene samm [[3G|mobiilside kolmandale põlvkonnale]] üleminekul, seetõttu nimetatakse GPRS-i ka [[2G|2.5G]]-ks (ehk teise ja poole põlvkonna süsteemiks)<ref>Erinevad põlvkonnad:[http://www.funsms.net/mobile_phone_generations.htm "Mobile Phone Generations"] funSMS.net, 23. jaanuar 2011.</ref>.
32. rida: 32. rida:


===Tööpõhimõte===
===Tööpõhimõte===
GPRS-i infoedastus toimub üle GSM-võrgu saadetavate infopakettidena. Esimest korda on kasutusel mobiilsidevõrk, kus IP-võrgud (Internet) on ühendatud orgaaniliselt. Selleks, et mobiilsidevõrk IP-põhiste võrkudega andmeid vahetada saaks, laiendavad võrguoperaatorid pakettandmekanalit (Packet Data Channel, [[PDCH]]) ja integreerivad oma võrku kaht tüüpi arvuteid: GPRS keskjaam (Serving GPRS Support Node, [[SGSN]]) ja internetiga lüüsarvuti. Lüüsarvuti saadab mobiiltelefonile ajutise IP-aadressi, mis tagab andmete edastuse õigesse adressaat-mobiiltelefoni. IP-aadressi nimetatakse ka privaataadressiks, mis transleeritakse ([[NAT]] – Network Address Translationi abil) väliste võrkude jaoks. GPRS toetab igal sagedusel nelja kanalit võimalikust kaheksast. GSM-i puhul tähendaks üks kõne ainult ühte hõivatud kanalit. GPRS võimaldab aga mitut kanalit korraga hõivata, sellega saavutatakse ka suurem andmeedastuskiirus. Kanalitega ühendus võib olla pidev, kui kanalit hõivatakse ainult siis, kui toimub tegelik kasutamine andmete edastamisel. Ühte kanalit võivad kasutada paljud erinevad inimesed. Samuti arvestatakse teenuse eest tasumist mitte aja vaid edastatud andmete järgi.
GPRS-i andmeedastus toimub GSM-võrgu kaudu saadetavate andmepakettidena. Esimest korda on kasutusel mobiilsidevõrk, kus IP-võrgud (Internet) on ühendatud orgaaniliselt. Et mobiilsidevõrk saaks andmeid vahetada IP-põhiste võrkudega, laiendavad võrguoperaatorid pakettandmesidekanalit (Packet Data Channel, [[PDCH]]) ja integreerivad oma võrku kaht tüüpi arvuteid: GPRS-keskjaama (Serving GPRS Support Node, [[SGSN]]) ja internetiga lüüsarvuti. Lüüsarvuti saadab mobiiltelefonile ajutise IP-aadressi, mis tagab andmete edastuse õigesse adressaat-mobiiltelefoni. IP-aadressi nimetatakse ka privaataadressiks, mis transleeritakse ([[NAT]] – Network Address Translationi abil) väliste võrkude jaoks. GPRS toetab igal sagedusel nelja kanalit võimalikust kaheksast. GSM-i puhul tähendaks üks kõne ainult ühte hõivatud kanalit. GPRS võimaldab aga mitut kanalit korraga hõivata, sellega saavutatakse ka suurem andmeedastuskiirus. Kanalitega ühendus võib olla pidev, kui kanalit hõivatakse ainult siis, kui toimub tegelik kasutamine andmete edastamisel. Ühte kanalit võivad kasutada paljud inimesed. Samuti arvestatakse andmesideteenuse tasu mitte aja, vaid edastatud andmete mahu järgi.


[[Pilt:GPRS_core_structure.png|pisi]]
[[Pilt:GPRS_core_structure.png|pisi]]


Kanalite paremaks ärakasutamiseks on '''neli''' erinevat kodeerimisvõimalust:
Kanalite paremaks ärakasutamiseks on '''neli''' kodeerimisvõimalust:
;CS-1: edastuskiirusega 8 kbit/s
;CS-1: edastuskiirusega 8 kbit/s
;CS-2: edastuskiirusega 12 kbit/s
;CS-2: edastuskiirusega 12 kbit/s
44. rida: 44. rida:
GPRS-i teoreetilist maksimaalset kiirust ei saavutata, kuna suure tõenäosusega ei anna ükski võrk kõiki kanaleid andmesideks kasutusse, sest samu kõnekanaleid kasutab ka GSM-võrk. Samuti ei suuda telefonid omandada kõigi kaheksa kanali tuge, sest see nõuaks suurt arvutusjõudlust, mis suurendaks mobiilide energiatarvet. Selle tõttu väheneks akude kestvus, mis on niigi väike.
GPRS-i teoreetilist maksimaalset kiirust ei saavutata, kuna suure tõenäosusega ei anna ükski võrk kõiki kanaleid andmesideks kasutusse, sest samu kõnekanaleid kasutab ka GSM-võrk. Samuti ei suuda telefonid omandada kõigi kaheksa kanali tuge, sest see nõuaks suurt arvutusjõudlust, mis suurendaks mobiilide energiatarvet. Selle tõttu väheneks akude kestvus, mis on niigi väike.


Ka GPRS-il on klassid, mida tähistatakse numbrikombinatsioone kasutades: 2+1, 3+1, 4+2 jne. Need numbrid tähistavad kanaleid, mis on eraldatud üles- ja allalaadimiseks. Näiteks 4+2,5: esimene number näitab allalaadimiseks kasutatavate kanalite arvu ja teine üleslaadimiseks kasutatavate kanalite arvu. Number 5 näitab, mitut kanalit korraga on võimalik kasutada. Selle näite puhul on kas 4 kanalit allalaadimiseks ja 1 üleslaadimiseks või 3 kanalit allalaadimiseks ja 2 üleslaadimiseks. Samas ei tohi kasutada üle kahe kanali üleslaadimiseks, sest see ületaks üleslaadimiseks eraldavate kanalite arvu <ref>Multislot Classes: [http://mobilesociety.typepad.com/mobile_life/2007/04/gprs_and_edge_m.html"GPRS and EDGE Multislot Classes"]WirelessMoves, 23. jaanuar 2011.</ref>.
Ka GPRS-il on klassid, mida tähistatakse numbrikombinatsioonidega: 2+1, 3+1, 4+2 jne. Need numbrid tähistavad kanaleid, mis on eraldatud üles- ja allalaadimiseks. Näiteks 4+2,5: esimene number näitab allalaadimiseks kasutatavate kanalite arvu ja teine üleslaadimiseks kasutatavate kanalite arvu. Number 5 näitab, mitut kanalit korraga on võimalik kasutada. Selle näite puhul on kas 4 kanalit allalaadimiseks ja 1 üleslaadimiseks või 3 kanalit allalaadimiseks ja 2 üleslaadimiseks. Samas ei tohi kasutada üle kahe kanali üleslaadimiseks, sest see ületaks üleslaadimiseks eraldavate kanalite arvu <ref>Multislot Classes: [http://mobilesociety.typepad.com/mobile_life/2007/04/gprs_and_edge_m.html"GPRS and EDGE Multislot Classes"]WirelessMoves, 23. jaanuar 2011.</ref>.


Lisaks on võimalik luua internetiühendus pihuarvuti või personaalarvuti jaoks, selleks et kasutada Interneti teenuseid ([[WWW]]). Arvuti jaoks on ühendus nagu tavaline modemiühendus ja GPRS-telefon paistab tavalise telefonina. GPRS-ühendust on võimalik luua iga arvuti või PDA-ga, millele on võimalik külge ühendada telefon kas infrapunaliidesega või kaabliga. Ühendusi saab luua ainult GPRS-telefoni poolt ning arvutivõrk peab olema väike. Kahe GPRS-telefoni vahel ühendusi luua ei saa.
Lisaks on võimalik luua internetiühendus pihuarvuti või personaalarvuti jaoks, selleks et kasutada Interneti teenuseid ([[WWW]]). Arvuti jaoks on ühendus nagu tavaline modemiühendus ja GPRS-telefon paistab tavalise telefonina. GPRS-ühendust on võimalik luua iga arvuti või PDA-ga, millele on võimalik külge ühendada telefon kas infrapunaliidesega või kaabliga. Ühendusi saab luua ainult GPRS-telefoni poolt ning arvutivõrk peab olema väike. Kahe GPRS-telefoni vahel ühendusi luua ei saa.
70. rida: 70. rida:
* Kiirema ühenduse loomine: võimalik luua ühendus 3–5 sekundi jooksul, ''dial-up''-ühenduse loomiseks kuluks üle 20 sekundi.
* Kiirema ühenduse loomine: võimalik luua ühendus 3–5 sekundi jooksul, ''dial-up''-ühenduse loomiseks kuluks üle 20 sekundi.


* Hinna arvestamine: GSM Data puhul makstakse kõne kestvuse eest. Makstakse ainult edastatud andmete hulga eest, kuna võrku koormatakse ainult andmete edastamisel või vastuvõtmisel. Näiteks allalaetud lehekülje või saabunud e-maili lugemise ajal võrku enam ei kasutata ning selle eest ei ole ka enam vaja maksta.
* Hinna arvestamine: GSM Data puhul makstakse kõne kestvuse eest. Makstakse ainult edastatud andmete hulga eest, kuna võrku koormatakse ainult andmete edastamisel või vastuvõtmisel. Näiteks allalaaditud veebilehe või saabunud e-kirja lugemise ajal võrku enam ei kasutata ning selle eest ei ole ka enam vaja maksta.


* Raadioressursi otstarbekam kasutamine: samaaegselt on võimalik kanaleid kasutada mitmel erineval inimesel, kui raadioresurssi jääb väheseks, langeb ajutiselt andeedastuskiirus, kuid ühendus ei katke. Tavalise GSM Data puhul saaks andmeid edastada vaid üks inimene.
* Raadioressursi otstarbekam kasutamine: samaaegselt on võimalik kanaleid kasutada mitmel erineval inimesel, kui raadioresurssi jääb väheseks, langeb ajutiselt andeedastuskiirus, kuid ühendus ei katke. Tavalise GSM Data puhul saaks andmeid edastada vaid üks inimene.

Redaktsioon: 23. aprill 2013, kell 17:00

GPRS (pikemalt General Packet Radio Service ehk üldine raadio-pakettandmeside teenus) on pakettandmesideteenus, mis võimaldab GSM-mobiiltelefonivõrku kasutades vaadata WAP-lehekülgi, saata e-posti ja MMS-sõnumeid ning sülearvutiga Internetti kasutada.

GPRS-võrgus saavutatavad tavalised andmesidekiirused on umbes 50 kbit/s allalaadimisel ja 30 kbit/s üleslaadimisel. Maksimaalkiirus ulatub ligi 115 kbit/s, pakkudes mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutatajatele pidevat internetiühendust.

Tänapäeval on enamik maailma GPRS-tehnoloogial töötavaid võrke edasi arendatud toetamaks EDGE-tehnoloogiat, mis võimaldab 3–4-kordset kiiruse kasvu. Kuid välja tulevad järjest uuemad mobiilsidetehnoloogiad, mis tõrjuvad vanemad tagaplaanile, näiteks 3G ja 4G.

GPRS

Ajalugu

GPRS-i arendamise motivatsioon
  • Maailmas oli kasutusel väga palju mobiiltelefone, mis tähendas, et GPRS-i potentsiaalseid kasutajad on palju.
  • Luua võimalus arvestada teenuse hinda andmeedastusmahus.
  • Võimaldada andmevahetust suurematel kiirustel ning suuremates mahtudes.
  • GPRS-iga internetiühendus peaks olema odavam kui kanalikommutatsiooniga ühenduse kasutamine.
  • Pakkuda kasutajatele uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele.


Ettevõtjate kahtlused GPRS-i kasutuselevõtmlisel
  • Polnud ühtegi näidismudelit samalaadsetest andmeedastussüsteemidest.
  • Raskused GPRS-i seadistamisega mobiiltelefonides.
  • Kuidas julgustada inimesi ostma uusi telefone, mis toetavad GPRS-i.
  • Turvalisuses ei oldud kindlad, see pidi toimima samalaadselt tavalise internetiühendusega.
  • Ei oldud kindlad GPRS-võrgu kvaliteedis, kuna kanalite arv on piiratud.
  • Ei teatud, mida täpselt võivad põhjustada viivitused andmete saatmisel.


26. juunil 2000 käivitas Suurbritannias kohalik operaator BT Cellnet (praeguse nimega O2 (United Kingdom)) maailma esimese GPRS-võrgu. Eestis hakkas GPRS-teenust pakkuma 2001. aastal EMT. Praegu pakuvad seda teenust ka Tele2 ja Elisa mobiilsideoperaatorid. GPRS-i kasutusele tulemisega suurenes tunduvalt infoedastuskiirus võrreldes varasemate sideteenustega.

GPRS-i kasutuselevõtt oli esimene samm mobiilside kolmandale põlvkonnale üleminekul, seetõttu nimetatakse GPRS-i ka 2.5G-ks (ehk teise ja poole põlvkonna süsteemiks)[1].


Tööpõhimõte

GPRS-i andmeedastus toimub GSM-võrgu kaudu saadetavate andmepakettidena. Esimest korda on kasutusel mobiilsidevõrk, kus IP-võrgud (Internet) on ühendatud orgaaniliselt. Et mobiilsidevõrk saaks andmeid vahetada IP-põhiste võrkudega, laiendavad võrguoperaatorid pakettandmesidekanalit (Packet Data Channel, PDCH) ja integreerivad oma võrku kaht tüüpi arvuteid: GPRS-keskjaama (Serving GPRS Support Node, SGSN) ja internetiga lüüsarvuti. Lüüsarvuti saadab mobiiltelefonile ajutise IP-aadressi, mis tagab andmete edastuse õigesse adressaat-mobiiltelefoni. IP-aadressi nimetatakse ka privaataadressiks, mis transleeritakse (NAT – Network Address Translationi abil) väliste võrkude jaoks. GPRS toetab igal sagedusel nelja kanalit võimalikust kaheksast. GSM-i puhul tähendaks üks kõne ainult ühte hõivatud kanalit. GPRS võimaldab aga mitut kanalit korraga hõivata, sellega saavutatakse ka suurem andmeedastuskiirus. Kanalitega ühendus võib olla pidev, kui kanalit hõivatakse ainult siis, kui toimub tegelik kasutamine andmete edastamisel. Ühte kanalit võivad kasutada paljud inimesed. Samuti arvestatakse andmesideteenuse tasu mitte aja, vaid edastatud andmete mahu järgi.

Kanalite paremaks ärakasutamiseks on neli kodeerimisvõimalust:

CS-1
edastuskiirusega 8 kbit/s
CS-2
edastuskiirusega 12 kbit/s
CS-3
edastuskiirusega 14,4 kbit/s
CS-4
edastuskiirusega 20 kbit/s.

GPRS-i teoreetilist maksimaalset kiirust ei saavutata, kuna suure tõenäosusega ei anna ükski võrk kõiki kanaleid andmesideks kasutusse, sest samu kõnekanaleid kasutab ka GSM-võrk. Samuti ei suuda telefonid omandada kõigi kaheksa kanali tuge, sest see nõuaks suurt arvutusjõudlust, mis suurendaks mobiilide energiatarvet. Selle tõttu väheneks akude kestvus, mis on niigi väike.

Ka GPRS-il on klassid, mida tähistatakse numbrikombinatsioonidega: 2+1, 3+1, 4+2 jne. Need numbrid tähistavad kanaleid, mis on eraldatud üles- ja allalaadimiseks. Näiteks 4+2,5: esimene number näitab allalaadimiseks kasutatavate kanalite arvu ja teine üleslaadimiseks kasutatavate kanalite arvu. Number 5 näitab, mitut kanalit korraga on võimalik kasutada. Selle näite puhul on kas 4 kanalit allalaadimiseks ja 1 üleslaadimiseks või 3 kanalit allalaadimiseks ja 2 üleslaadimiseks. Samas ei tohi kasutada üle kahe kanali üleslaadimiseks, sest see ületaks üleslaadimiseks eraldavate kanalite arvu [2].

Lisaks on võimalik luua internetiühendus pihuarvuti või personaalarvuti jaoks, selleks et kasutada Interneti teenuseid (WWW). Arvuti jaoks on ühendus nagu tavaline modemiühendus ja GPRS-telefon paistab tavalise telefonina. GPRS-ühendust on võimalik luua iga arvuti või PDA-ga, millele on võimalik külge ühendada telefon kas infrapunaliidesega või kaabliga. Ühendusi saab luua ainult GPRS-telefoni poolt ning arvutivõrk peab olema väike. Kahe GPRS-telefoni vahel ühendusi luua ei saa.

GPRS tähendab Bluetooth-tehnoloogiat, mis kujutab seadmetevaheliste traatühenduste asendamist raadioühendusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutajatele sissehelistamisühenduse asemel püsiühendust. Lisaks IP-le (Interneti protokollile) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25.


Kasutusalad

GPRS on GSM-võrgu lisateenus, mis töötab 900/1800 MHz või isegi 1900 MHz sagedusribas. GPRS on mobiilses andmesides üks etapp, mis võimaldab teise põlvkonna võrgus kasutada kolmanda põlvkonna teenuseid. Selle tulemusena on võimalik sujuvalt üle minna 3G-mobiilidele. GPRS on andmekandja, mida on võimalik rakendada teenustele nagu WAP, SMS, MMS, aga ka Interneti kommunikatsiooniteenustele (e-mail ja WWW). GPRS on GSM-i lisateenus kiireks ühenduseks andmeedastustel. Suur andmeedastuskiirus võimaldab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite kasutajatele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. Kuna GPRS toimib olemasoleval GSM võrgul, siis ei ole vaja rajada uusi võrke, mida tuleb teha UMTS-mobiilsidevõrgu puhul.

Eestis on võimalik kasutada GPRS-teenuseid igal pool, kuna terve Eesti on kaetud GSM-võrguga.


Telefonide klassid

Telefonide klassid, mis toetavad GPRS-i:

1) A-klass
võimaldab samaaegselt andmeid edastada kui ka rääkida (toetab samaaegselt pakett- ja kanalkommutatsiooni)
2) B-klass
andmeedastus katkestatakse rääkimise ajaks (toetab pakett- ja kanalkommutatsiooni, kuid mitte üheaegselt)
3) C-klass
toetab kas pakett- või kanalkommutatsiooni, jälgides ainult teatud kanaleid.

Müügil on ka palju erinevaid GPRS-modemeid, mida on võimalik arvutiga ühendada USB-ga. Maailma esimese GPRS-modemi, mis kasutas USB pistikut, lasi välja Taiwani firma Salomon Technology.

Eelised

Eelised võrreldes GSM Dataga:

  • Kiirema ühenduse loomine: võimalik luua ühendus 3–5 sekundi jooksul, dial-up-ühenduse loomiseks kuluks üle 20 sekundi.
  • Hinna arvestamine: GSM Data puhul makstakse kõne kestvuse eest. Makstakse ainult edastatud andmete hulga eest, kuna võrku koormatakse ainult andmete edastamisel või vastuvõtmisel. Näiteks allalaaditud veebilehe või saabunud e-kirja lugemise ajal võrku enam ei kasutata ning selle eest ei ole ka enam vaja maksta.
  • Raadioressursi otstarbekam kasutamine: samaaegselt on võimalik kanaleid kasutada mitmel erineval inimesel, kui raadioresurssi jääb väheseks, langeb ajutiselt andeedastuskiirus, kuid ühendus ei katke. Tavalise GSM Data puhul saaks andmeid edastada vaid üks inimene.
  • Ühendus on pidev: GPRS-ühendust ei katkestata pärast andmete edastamist. Seetõttu ei ole vaja uuesti ühendust luua, kui tahetakse veel andmeid saata või vastu võtta.
  • GPRS toetab interneti ühenduse protokolle nagu IP ja X.25.
  • GPRS-seadmetega on võimalik luua internetiühendus ka teistesse seadmetesse, näiteks arvutisse.
  • GPRS-i suurem ribalaus võimaldab kiiremat andmevahetust.

Viited

  1. ↑ Erinevad põlvkonnad:"Mobile Phone Generations" funSMS.net, 23. jaanuar 2011.
  2. ↑ Multislot Classes: "GPRS and EDGE Multislot Classes"WirelessMoves, 23. jaanuar 2011.

Vaata ka

Kasulikud lingid


Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=GPRS&oldid=3614180"