Arutelu:Nõid

Selles artiklis tuleks kirjutada eeskätt sellest, kes on ja mida tähendab "nõid" Eestis ja eesti (rahva)kultuuris. "Encyclopedia of the Weird and Wonderful" võib olla küll väga hea raamat, kuid kirjutatud kindlasti mitte eesti seisukohast.

Jah, loomulikult (küsimust ennetades) tuleb kirjutada ka sellest, mis meieni filmide ja raamatute kaudu jõuab. Ja mitte ainult angloameerika versioonis, vaid ka nt saksa või vene. - Urmas 11. märts 2006, kell 09.55 (UTC)

---

"Teadmamehe" juurest link "teadlasele" on minu meelest põhjendamatu. Andres 11. aprill 2006, kell 09.23 (UTC)

Aga link teadmisele? Või teadusele? Seos on igatahes reaalselt olemas. Kui teadmamees on niivõrd selgepiiriline üksus, et vajab eraldi artiklit, siis see muidugi lahendaks asja. Võimalik, et olemasolevaid teadmisega seotud arikleid tuleks vastavalt täiendada. Või peaks viitama pseudoteadusele? --Kamma 11. aprill 2006, kell 10.47 (UTC)

Arvan küll, et "teadmamees" võiks olla eraldi artikkel, olgu siis tegu selgepiirilise üksusega või mitte. Andres 11. aprill 2006, kell 14.41 (UTC)

---

Varasem tekst:

Nõiad on tavaliselt naissoost olevused. Neil on üleloomulik maagilne loitsimisjõud. Mustad (kurjad) nõiad on tihedais sidemeis saatna endaga; oma nõialoitsu saavad nad täide viia vaid üksnes deemonite ja kurjad vaimude abil. Valged (head) nõiad teenivad kõrgemaid olendeid; nemad saavad oma müstilise jõu pühakutelt, inglitelt ja surnud usklike hingedelt.

Nõidu nimetetakse ka mõnikord teadmameesteks. See nimetus vihjab sellele, et nõiakunst nõuab pidevalt uute tarkuste ja uute teadmiste omandamist.

Info kogutud raamatust " Encyclopedia of the Weird and Wonderful"

Andres 11. aprill 2006, kell 16.06 (UTC)

Ma kuulsin raadiost pikka intervjuu ühe Eesti naisnõiaga. Ta rääkis, kuidas tema õpetajaks olnud nõid leidis tema kehalt nõiamärgi.. Nõid tundub olevat ikkagi midagi enamat kui lihtsalt ravitseja. Andres 11. aprill 2006, kell 17.09 (UTC)

---

Kitsamas tähenduses on nõiad ainult naised. Andres 12. aprill 2006, kell 13.52 (UTC)

---

Commonsi malli link millegipärast ei tööta. Andres 12. aprill 2006, kell 13.55 (UTC)

Sain korda. Andres 12. aprill 2006, kell 13.57 (UTC)

---

Üks tuntumaid eesti nõidasid oli Äksi nõid 29. veebruar 1892 Peterburi – 1. juuli 1976 Kastre Äksi nõial oli haruldane anne, ta nägi kaugele, ilma, et ise näeks, näiteks kui ta käest küsiti mingi asja asukohta, ta ütles selle, Pärast seda käidi ta juures hukkunud inimesi otsimas.

Andres 6. august 2011, kell 15:16 (EEST)

---

Võtsin välja teksti, mis kuuluks artiklisse Nõiaprotsessid, kui siin oleks viited. --Oop (arutelu) 23. aprill 2013, kell 13:56 (EEST)

„Esimene nõia põletamine toimus Eestis väideltavalt 1588, Harjumaal Kuimetsas ja põletati viis nõida. Suurim nõiaprotsessi sari toimus Eestis pärnus 1641 2 veebruar kui Willem Sörtz süüdistatakse kellegi naise haigeks nõidumises.

Euroopas põletati keskajal põhiliselt naisi (kuid ka mehi) nõidumises.

Ligikaudne statistika eri piirkondades: Piirkond Katsete arv Hukkamiste arvu Briti saartel ja Põhja-Ameerikas ~ 5000 ~1,500–2,000 Empire (Saksamaa, Holland, Šveits, Lorraine, Austria ja Tšehhi) ~ 50000 ~ 25,000-30,000 Prantsusmaa ~ 3000 ~ 1000 Skandinaavias ~ 5000 ~1,700–2,000 Ida-Euroopas (Poola ja Leedu, Ungari ja Venemaa) ~ 7000 ~ 2000 Lõuna-Euroopa (Hispaania, Portugal ja Itaalia) ~ 10000 ~ 1000 Kokku: ~ 80000 ~35,000 ~ 35000“