Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
P kerge korrektuur
3. rida: 3. rida:
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:
'''Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu''' on [[Cambridge'i Ülikool]]i keskasutuse staatuses olev [[akadeemiline raamatukogu]], mis asub [[Suurbritannia]]s [[Cambridge]]'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:


*raamatukogu peahoones asuv keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
*raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (''the UL'')
*meditsiiniraamatukogu (Medical Library)<ref>[http://library.medschl.cam.ac.uk/ Medical Library – School of Clinical Medicine.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*meditsiiniraamatukogu (Medical Library)<ref>[http://library.medschl.cam.ac.uk/ Medical Library – School of Clinical Medicine.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/BGML/ Betty and Gordon Moore Library.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> asukoht [[Centre for Mathematical Sciences]])
*matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/BGML/ Betty and Gordon Moore Library.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> asukoht [[Centre for Mathematical Sciences]])
9. rida: 9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>


Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande raamatuga (siia hulka ei ole arvestatud annetatud ja kingitud raamatuid).
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleian Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).


==Ülikooli teised raamatukogud==
==Ülikooli teised raamatukogud==
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.


Lisaks Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viiele raamatukogule on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on tavaliselt 30–150 tuhat raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]l on üle 100 000 raamatu.
Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on tavaliselt 30 000 – 150 000 raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]l on üle 100 000 raamatu.


Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
21. rida: 21. rida:


==Näitused==
==Näitused==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus pannakse regulaarselt üles näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/ Cambridge University Library - Exhibitions Home.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref> mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[Robinsoni kolledž]]ist. Näha on juurdeehitus.]]
[[Pilt:CamUniLBack.JPG|pisi|Vaade peahoonele [[Robinsoni kolledž]]ist. Näha on juurdeehitis.]]

Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."
Raamatukogu eksisteeris juba [[15. sajand]]i alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad [[1416]]. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba [[1250]]. ja [[1363]]. aastast{{lisa viide}}. [[1416]]. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg<nowiki>'</nowiki> in perpetuum."


35. rida: 36. rida:
== Hooned ==
== Hooned ==
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
[[Pilt:CambridgeULtower.jpg|pisi|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn]]
Raamatukogu on laiendatud mitmeid kordi. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui ta sinna enam ära ei mahtunud, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".


Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu [[Old Schools]]is [[Senate House]]'i lähedal. Kui seal ruumikitsikus tekkis, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
Peahoone praegune asukoht on [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Counti vahel. See ehitati [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare Memorial Counti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).

Peahoone asub praegu [[Cambridge]]'i kesklinna lääneservas [[Robinsoni kolledž]]i ning [[Clare'i kolledž]]i Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel [[1931]]–[[1934]]. Hoone [[arhitekt]] on [[Giles Gilbert Scott]], kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette [[avariiul]]itega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).


1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.<ref name="building">[http://www.lib.cam.ac.uk/exhibitions/volumes/building.html Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library.] (Vaadatud 29.03.2013.)</ref>Hoone kuninglik avamine{{lisa viide}} toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
43. rida: 45. rida:
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref>[http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=katrin-kivimaa-tate-moderni-oppetunnid&id=317 Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref>[http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=katrin-kivimaa-tate-moderni-oppetunnid&id=317 Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.


Hoone torni kõrgus on 48 m (2 meetrit madalam [[St John'si kolledž]]i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref>[http://www.varsity.co.uk/news/873 Nothing racy in ‘tower of porn’]. ''[[Varsity]]'', 22. veebruar 2008.</ref>
Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam [[St John'si kolledž]]i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref>[http://www.varsity.co.uk/news/873 Nothing racy in ‘tower of porn’]. ''[[Varsity]]'', 22. veebruar 2008.</ref>


Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud on [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehituses [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998.
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehitises [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998. aastal.


== Sundeksemplarid ==
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:

*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref>[http://www.bodleian.ox.ac.uk/bodley Bodleian Library | Home.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref>[http://www.bodleian.ox.ac.uk/bodley Bodleian Library | Home.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
55. rida: 58. rida:
*[[Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref>[http://www.tcd.ie/Library/ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref>[http://www.tcd.ie/Library/ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>

Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 tuhat raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asuvad avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.


==Kohvik==
==Kohvik==
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse ''Tea Room''. Seal pakutakse täisroogasid, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Roomiks. Seal pakutakse täisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.


==Lugejateenindus==
==Lugejateenindus==
68. rida: 72. rida:


== Kogud ==
== Kogud ==
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitust ei ole näha.]]
[[Pilt:CambUniLibr.JPG|pisi|Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha.]]

Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad näiteks:
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:
* eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk)
* Eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk).
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Acton]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, mis sisaldab Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Acton]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, kuhu kuulub Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid.
* Hansoni kogu, mis sisaldab olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist
* Hansoni kogu, kuhu kuulub olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist.
* Bradshaw' kogu sisaldab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, trükitud Iirimaal või kirjutatud Iiri autorite poolt. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle">Charles Sayle. ''A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge'', 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.</ref>
* Bradshaw' kogu, mis koondab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, on trükitud Iirimaal või mille on kirjutanud Iiri autorid. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle">Charles Sayle. ''A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge'', 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.</ref>
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu.
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30 tuhandest raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (siit tuleneb kollektsiooni nimi).
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30 000 raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (sellest ka kollektsiooni nimi).
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta.
*[[Royal Commonwealth Society]] raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju [[Briti impeerium]]i ja [[Rahvaste Ühendus]]e kohta.
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu.
* [[Piibliselts]]i raamatukogu ja misjoniseltsi [[Society for Promoting Christian Knowledge]] raamatukogu.
* [[Kairo genizah|Taylor-Schechteri kogu]], mis sisaldab 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit [[Kairo]] [[Ben Ezra sünagoog]]ist. Seda nimetatakse hindamatuks koguks. Kollektsioon on kingitus, mis tehti 1898. aastal [[Solomon Schechter]]i poolt. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/genizah Cairo Genizah.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref>
* [[Kairo genizah|Taylor-Schechteri kogu]], kuhu kuulub 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit [[Kairo]] [[Ben Ezra sünagoog]]ist. Seda kogu on nimetatud hindamatuks. Kollektsioon on kingitus, mille tegi 1898. aastal [[Solomon Schechter]]. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga.<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/genizah Cairo Genizah.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref>
*[[Codex Bezae Cantabrigiensis]] on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest ta sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas Cambridge'i ülikoolile protestantlik õpetlane [[Theodor Beza]], [[Jean Calvin]]i õpilane ja järglane.
*[[Codex Bezae Cantabrigiensis]] on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas ülikoolile protestantlik õpetlane [[Theodor Beza]], [[Jean Calvin]]i õpilane ja järglane.
* [[Cambridge'i laulud]] (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis)
* [[Cambridge'i laulud]] (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis).
* kogu Briti orientalistilt [[Edward Granville Browne]]'ilt (ligikaudu 480 koodeksit)
* Kogu Briti orientalistilt [[Edward Granville Browne]]'ilt (ligikaudu 480 koodeksit).
* mitmete heliloojate (näiteks [[William Alwyn]], [[Arthur Bliss]], [[Roberto Gerhard]], [[Peter Tranchell]]) arhiivid
* Mitme helilooja, (näiteks [[William Alwyn]]i, [[Arthur Bliss]]i, [[Roberto Gerhard]]i, [[Peter Tranchell]]i) arhiivid.
* [[Isaac Newton]]i, [[William Thomson|lord Kelvin]]i, [[Ernest Rutherford]]i, [[George Edward Moore]]<nowiki>'</nowiki>i ja [[Siegfried Sassoon]]i jt pabereid
* [[Isaac Newton]]i, [[William Thomson|lord Kelvin]]i, [[Ernest Rutherford]]i, [[George Edward Moore]]<nowiki>'</nowiki>i ja [[Siegfried Sassoon]]i jt pabereid.
*[[Greenwichi observatoorium]]i arhiivid
*[[Greenwichi observatoorium]]i arhiivid.
* [[Cambridge'i Ülikool]]i materjalid ja arhiivid
* [[Cambridge'i Ülikool]]i materjalid ja arhiivid.
* ligikaudu 1,5 miljonit kaarti
* Ligi 1,5 miljonit kaarti.


== Digitaliseerimise projekt ==
== Digitaliseerimise projekt ==
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
[[Pilt:Law Faculty University of Cambridge.jpg|pisi|''Squire Law Library.]]
2010. aasta juunis tegi Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurune annetus teeb nüüd võimalikuks alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digitaliseerimist]]. Neile on ka interneti teel tasuta ligipääs [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] saidi<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.


2010. aasta juunis tegi Cambridge'i<nowiki>'</nowiki>i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude [[digitaliseerimine|digiteerimist]]. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama [[Cambridge'i digitaalne raamatukogu|Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Digitaalse Raamatukogu]] lehe<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/ Cambridge Digital Library – University of Cambridge] (Vaadatud 8.03.2013.)</ref> kaudu.
See projekt keskendus algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.

Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad [[Isaac Newton]]i<ref>[http://cudl.lib.cam.ac.uk/collections/newton Newton Papers.] (Vaadatud 15.03.2013.)</ref> ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.


== Töötajad ==
== Töötajad ==
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.

Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks [[Peter Fox]] (1994–2009).
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor [[Peter Fox]] (1994–2009).


Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Seda ametikohta pidanud ka A. F. Scholfield (1923–1949), [[Eric Bertrand Ceadel]] (1967–1979) ja [[Frederick William Ratcliffe]] (1980–1994). 17. sajandil on raamatukogu juhatanud [[Abraham Wheelocke]].
Varasematel aegadel juhtis raamatukogu tööd üle 25 aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Seda ametikohta pidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), [[Eric Bertrand Ceadel]] (1967–1979) ja [[Frederick William Ratcliffe]] (1980–1994). 17. sajandil juhatas raamatukogu [[Abraham Wheelocke]].


Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref>
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref>
110. rida: 117. rida:
* J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
* J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
* David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.
* David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.



== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 22. aprill 2013, kell 14:59

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:

  • raamatukogu peahoones asuvat keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)
  • meditsiiniraamatukogu (Medical Library)[1]
  • matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)
  • loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)
  • õigusraamatukogu (Squire Law Library)[4]

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on üle 7 miljoni köite[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleian Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 000 raamatuga (arvestamata annetatud ja kingitud raamatuid).

Ülikooli teised raamatukogud

Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.

Peale Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viie raamatukogu on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on tavaliselt 30 000 – 150 000 raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogul on üle 100 000 raamatu.

Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks Trinity kolledži Wreni raamatukogule kuulub 200 000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogul omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).

Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.

Näitused

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus korraldatakse regulaarselt näitusi,[6] mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.

Ajalugu

Vaade peahoonele Robinsoni kolledžist. Näha on juurdeehitis.

Raamatukogu eksisteeris juba 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast[viide?]. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum."

Kõige varasem kataloog on dateeritud umbes 1424. aastasse.

Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on seeläbi märkimisväärselt kasvanud.

Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama sundeksemplare, on kogu pidev suurenemine tagatud.

Hooned

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn

Raamatukogu on mitmel korral laiendatud. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu Old Schoolsis Senate House'i lähedal. Kui seal ruumikitsikus tekkis, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".

Peahoone asub praegu Cambridge'i kesklinna lääneservas Robinsoni kolledži ning Clare'i kolledži Memorial Courti vahel. See ehitati aastatel 19311934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes kavandas ka Clare'i kolledži Memorial Courti. Tema kavand nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).

1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.[7]Hoone kuninglik avamine[viide?] toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.

Scott on disaininud ka märgilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.[8] Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.

Hoone torni kõrgus on 48 meetrit (2 meetrit madalam St John'si kolledži kabelist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane varakantsler Neville Chamberlain seda avamisel "this magnificent erection"[viide?], kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas George V-le. "Tumedale tornile" C. S. Lewisele omistatavas romaanis "The Dark Tower" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse pornograafiat.[9]

Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud asuvad Tadao Aoi annetatud juurdeehitises Aoi paviljonis, mis avati 1998. aastal.

Sundeksemplarid

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa sundeksemplare saavast raamatukogust (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:

Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 000 raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu selle poolest, et suur hulk raamatuid asub avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.

Kohvik

Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Roomiks. Seal pakutakse täisroogi, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.

Lugejateenindus

Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.

Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.

Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ning neil puudub raamatute koju laenutamise õigus.

Kogud

Vaade peahoonele parkimisplatsilt. Juurdeehitist ei ole näha.

Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad muu seas:

Digitaliseerimise projekt

Squire Law Library.

2010. aasta juunis tegi Cambridge'i'i Ülikool teatavaks, et tänu 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suuruse annetuse saamisele on võimalik alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude digiteerimist. Neid pääseb ka interneti teel tasuta vaatama Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu lehe[17] kaudu.

Selles projektis keskenduti algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni[18] ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.

Töötajad

Raamatukogu praegune direktor Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor[19] ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud Dublinis Trinity Kolledžis ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi.

Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktor Peter Fox (1994–2009).

Varasematel aegadel juhtis raamatukogu tööd üle 25 aasta Augustus Theodore Bartholomew. Seda ametikohta pidasid ka A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979) ja Frederick William Ratcliffe (1980–1994). 17. sajandil juhatas raamatukogu Abraham Wheelocke.

Ülikooli raamatukogus on töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.[15]

Viited

  1. Medical Library – School of Clinical Medicine. (Vaadatud 31.03.2013.)
  2. Betty and Gordon Moore Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  3. Central Science Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  4. Squire Law Library – University of Cambridge. (Vaadatud 31.03.2013.)
  5. Cambridge University Library. (Vaadatud 8.04.2013.)
  6. Cambridge University Library - Exhibitions Home. (Vaadatud 31.03.2013.)
  7. Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library. (Vaadatud 29.03.2013.)
  8. Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid. (Vaadatud 30.03.2013.)
  9. Nothing racy in ‘tower of porn’. Varsity, 22. veebruar 2008.
  10. THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge. (Vaadatud 30.03.2013.)
  11. Bodleian Library | Home. (Vaadatud 30.03.2013.)
  12. National Library of Scotland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  13. Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  14. Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales. (Vaadatud 30.03.2013.)
  15. 15,0 15,1 Charles Sayle. A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge, 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.
  16. Cairo Genizah. (Vaadatud 15.03.2013.)
  17. Cambridge Digital Library – University of Cambridge (Vaadatud 8.03.2013.)
  18. Newton Papers. (Vaadatud 15.03.2013.)
  19. Cambridge appoints first female University Librarian. (Vaadatud 13.03.2013.)

Kirjandus

  • Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
  • J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
  • David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.

Välislingid