Saku mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P topeltpilt välja
29. rida: 29. rida:
}}
}}
[[Pilt:Saku mõisa peahoone2.jpg|pisi|Saku mõisa peahoone.]]
[[Pilt:Saku mõisa peahoone2.jpg|pisi|Saku mõisa peahoone.]]
[[Pilt:Saku mõisa peahoone1.jpg|pisi|Saku mõisa peahoone.]]


'''Saku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sack'') oli Harjumaale [[Keila kihelkond]]a kuulunud mõis, mis jääb kaasajal [[Harjumaa]]le [[Saku vald|Saku valla]] territooriumile.
'''Saku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sack'') oli Harjumaale [[Keila kihelkond]]a kuulunud mõis, mis jääb kaasajal [[Harjumaa]]le [[Saku vald|Saku valla]] territooriumile.

Redaktsioon: 22. aprill 2013, kell 14:32

Saku mõisahoone
Üldandmed
Asukoht Saku vald Harjumaa
Ehituse algus 19. sajand
Aadress Juubelitammede tee 4, Saku, 75501
Koordinaadid 59° 17′ 56″ N, 24° 40′ 0″ E
Saku mõisa peahoone.

Saku mõis (saksa keeles Sack) oli Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis, mis jääb kaasajal Harjumaale Saku valla territooriumile.

Ajalugu

Esmateated Saku mõisast pärinevad 1489. aastast, kui mõisasüda asus veel Kajamaal. 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii Hastferite, Schulmannidele kui ka Hueckide omanduses.

1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses, Otto Magnuse poeg, Paul Eduard von Rehbinder lasi 1820. aastatel Sakule ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 1849–1919 Baggehufwudtid. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal.

1919. aastal maareformiga võõrandatati mõis Baggehufwudtidelt.

Aastail 19241948 töötas mõisahoones kodumajanduskool ja 2002. aasta kevadeni Saku vallavalitsus, praegu on alustatud sinna seminarikeskuse rajamist.

Mõisahoone ehituslugu

Tänaseni säilinud härrastemaja määratakse enamlevinud legendi kohaselt valminuks krahv Paul Eduard von Rehbinderi tellimusel vahemikus 1825–1830 ning arhitektiks arvatakse olnud olevat C. Rossi. Siiski ei saa seda dateeringut õigeks pidada kuivõrd mõisa hind ei ole vahemikul 1820–1845 praktiliselt muutunud – see on mõlemal juhul veidi üle 90 000 hõberubla. Niisugune hoone maksis aga toonastes hindades vähemalt 35 000 hõberubla. Seega pidi häärber valmima enne aastat 1820. Pigem oli ehitise tellijaks juba krahv Carl Friedrich von Rehbinder (srn 08.11.1841; maetud perekonnarahulasse Keila kirikuaias), kes ei saanud oma elukoha poolest alla jääda oma vanemale vennale krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile. Viimane oli lasknud oma kodu Udrikul väikese paleena välja ehitada. Samuti oli Carl Friedrichi abikaasa, Nassau krahvitar ja Lecki valduste pärijanna, harjunud tunduvalt uhkema elujärjega kui seda juba veidi vanamoodne Saue või lausa elamiskõlbmatu häärberiga Saku taolised provintsimõisad sajandivahetusel pakkuda võisid. Saku mõisa püstitatud elamu kuulub kahtlemata õnnestunuimate klassitsistlike hoonete hulka, mis kunagi Eestimaale püstitatud on. See omakorda sunnib otsima tema kavandajat Venemaa tolleagsete nimekamate arhitektide hulgast. Võimalik, et selleks oli 1780. aastal St. Peterburgi saabunud Giacomo Quarenghi (1744–1817), keda teatakse olevat ka Tallinna toomkirikus asuva admiral Samuel Greighi monumendi kavandi autori.

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi