Albert Einstein

Albert Einstein
Albert Einstein (1921)
Sündinud	14. märts 1879 Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik
Surnud	18. aprill 1955 (76-aastaselt) Princeton, New Jersey, USA
Elukoht	Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA
Rahvus	juut
Kodakondsus	Saksa (1879–96) kodakondsuseta (1896–1901) Šveits (1901–55) Austria (1911–12) Saksamaa (1914–33) USA (1940–55)
Haridus	Zürichi ETH
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Šveitsi patendiamet (Bern), Zürichi ETH, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study
Tuntumad tööd	üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E=mc², Bose-Einsteini statistika
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1921) Copley medal Max Plancki medal Ajakirja "Time" sajandi isik
Autogramm

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.

Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905).

Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.

1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada presidenti Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmani 1955 töötas Einstein New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis.

Lapsepõlv

Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.

Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.

Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime.

Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Hiljem kirjutas ta, et selline meetod hävitas õpihimu ja loomingulisuse.

Noorpõlv

Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Šveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Šveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Šveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale.

Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud.

Marić läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomit. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905 avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda on uurinud, pole leidnud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma mehe teadustöösse mingit olulist kaastööd teinud.

Teosed eesti keeles

• "Füüsika evolutsioon" (koos Leopold Infeldiga). Inglise keelest tõlkinud Harry Õiglane. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1962
• "Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud Alice Calaprice. Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, eessõna Freeman Dyson. Tallinn, Ersen 2001

Kirjandus

• Friedrich Herneck, "Albert Einstein". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Ivar Piir. Tallinn, "Valgus" 1982, 96 lk
• "Akadeemia" 2005, nr 7 (erinumber: 100 aastat relatiivsusteooriat)
• Walter Isaacson, "Einstein. Tema elu ja universum". Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tallinn, "Eesti Raamat" 2009, 622 lk

Välislingid

• A. Einstein, Zum Relativitäts-Problem, Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica, 15, 1914, pp. 337-348.
• Albert Einstein Nobeli auhinna lehel