Käsipall: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 77 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q8418 (translate me)
30. rida: 30. rida:
*[[Valga Käval]]
*[[Valga Käval]]
*[[Viljandi HC]]
*[[Viljandi HC]]
*[[kanepi]]


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 17. aprill 2013, kell 16:50

Käsipall ehk väravpall on võistkondlik pallimäng.

Ajalugu

Käsipalli leiutajaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti Tšehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.

1928. aastal asutati Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF), 1946. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.

Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti 1938. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast 1949, väikese käsipalli omi aastast 1957. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt 1936. aastal Berliinis, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning 1972 Münchenis mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.

Käsipallist lähemalt

Võistkonda kuulub neliteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks väravavaht).

Mäng kulgeb nii, et mängijad liiguvad väljakul vastastikku palli söötes ja vahepeal väljakule põrgatades.

Et mängu käigus on suhteliselt palju füüsilisi kontakte vastasvõistkonna mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest.

Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.

Eestis aktiivselt tegutsevad klubid

Vaata ka

Välislingid