Eesti Vabariigi põhiseadus (1938): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Eesti Vabariigi Põhiseadus''' oli [[Eesti]] esimese iseseisvusaja viimane [[põhiseadus]], mis jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]].
'''Eesti Vabariigi Põhiseadus''' oli [[Eesti]] esimese iseseisvusaja viimane [[põhiseadus]], mis jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]].


Põhiseaduse alusel oli Eesti rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariigik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatuse tõttu toimunud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.
Põhiseaduse alusel oli Eesti rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatuse tõttu toimunud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.


Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] Esimene Koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, Teine Koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937.
Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] Esimene Koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, Teine Koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937.

Redaktsioon: 17. aprill 2013, kell 13:30

Eesti Vabariigi Põhiseadus oli Eesti esimese iseseisvusaja viimane põhiseadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1938.

Põhiseaduse alusel oli Eesti rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatuse tõttu toimunud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.

Põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu Esimene Koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, Teine Koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937.

Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 ja see avaldati Riigi Teatajas 3. septembril 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr. 1).

Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.

Põhiseadus oli Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsuse eksiilis olemasolu alus.

Põhiseadus kaotas kehtivuse 29. juulil 1992 1992. aasta põhiseaduse jõustumisega.

Vaata ka

Välislingid

Kirjandus

  • Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. Uus Eesti, 11. jaanuar 1938, nr. 10, lk. 3.
  • Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr. 247, lk. 6.