Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
→Kogud: ümbersõnastamine, puuduv öeldis, sõnajärg, ühildumine, korduva sõna asendamine muuga |
→Töötajad: topelt 'on' eemaldamine, keeleline kohendamine |
||
96. rida: | 96. rida: | ||
== Töötajad == |
== Töötajad == |
||
Raamatukogu praegune direktor |
Raamatukogu praegune direktor [[Anne Jarvis]] on selle raamatukogu esimene naisdirektor<ref>[http://news.admin.cam.ac.uk/news/2009/01/26/cambridgeappointsfirstfemaleuniversitylibrarian/ Cambridge appoints first female University Librarian.] (Vaadatud 13.03.2013.)</ref> ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud [[Dublin]]is [[Trinity Kolledž]]is ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi. |
||
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks [[Peter Fox]] (1994–2009). |
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks [[Peter Fox]] (1994–2009). |
||
Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Lisaks on |
Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Lisaks on antud ametikohta pidanud veel A. F. Scholfield (1923–1949), [[Eric Bertrand Ceadel]] (1967–1979), [[Frederick William Ratcliffe]] (1980–1994). 17. sajandil on raamatukogu juhatanud [[Abraham Wheelocke]]. |
||
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref> |
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref> |
Redaktsioon: 16. aprill 2013, kell 23:34
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:
- raamatukogu peahoones asuv keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)
- meditsiiniraamatukogu (Medical Library)[1]
- matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)
- loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)
- õigusraamatukogu (Squire Law Library)[4]
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleian Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande raamatuga (siia hulka ei ole arvestatud annetatud ja kingitud raamatuid).
Ülikooli teised raamatukogud
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
Lisaks Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viiele raamatukogule on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on keskmiselt 30–150 tuhat raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogul on üle 100 000 raamatu.
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks Trinity kolledži Wreni raamatukogule kuulub 200 tuhat raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogul omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
Näitused
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus pannakse regulaarselt üles näitusi,[6] mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.
Ajalugu
Raamatukogu eksisteeris juba 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast[viide?]. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule järgmiste sõnadega: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum."
Kõige varasem kataloog on dateeritud umbes 1424. aastasse.
Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud teoseid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on seeläbi märkimisväärselt kasvanud.
Alates sellest ajast, kui raamatukogu hakkas saama sundeksemplare, on kogu pidev suurenemine tagatud.
Hooned
Raamatukogu on laiendatud mitmeid kordi. 19. sajandi lõpul asus raamatukogu Old Schoolsis Senate House'i lähedal. Kui ta sinna enam ära ei mahtunud, siis mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna".
Peahoone praegune asukoht on Cambridge'i kesklinna lääneservas Robinsoni kolledži ning Clare'i kolledži Memorial Counti vahel. See ehitati 1931–1934. Hoone arhitekt on Giles Gilbert Scott, kes kavandas ka Clare Memorial Counti. Tema kavand nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum).
1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23 725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitele.[7]Hoone kuninglik avamine[viide?] toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.
Scott on disaininud ka märgilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.[8] Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
Hoone torni kõrgus on 48 m (2 meetrit madalam St John'si kolledži kabelist ja 3 meetrit kõrgem King's College'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane varakantsler Neville Chamberlain seda avamisel "this magnificent erection"[viide?], kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas George V-le. "Tumedale tornile" C. S. Lewisele omistatavas romaanis "The Dark Tower". Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse pornograafiat.[9]
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud on Tadao Aoi annetatud juurdeehituses Aoi paviljonis, mis avati 1998.
Sundeksemplarid
Cambridge' Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa sundeksemplare saavast raamatukogust (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja Suurbritannias või Iirimaal. Need raamatukogud on:
- Briti Raamatukogu[10]
- Oxfordi Ülikooli Bodleian Library[11]
- Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu
- Šotimaa Rahvusraamatukogu[12]
- Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu Iirimaal[13]
- Walesi Rahvusraamatukogu[14]
Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 tuhat raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu asjaolu tõttu, et suur hulk raamatuid asuvad avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
Kohvik
Raamatukogu peahoones on kohvik, mida nimetatakse Tea Room. Seal pakutakse täisroogasid, suupisteid ja jooke. Ehkki sinna ei tohi raamatukogu teavikutega siseneda, on see populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.
Lugejateenindus
Raamatukogu on avatud kõigile Cambridge'i ülikooli liikmetele. Akadeemilised töötajad ja üliõpilased saavad raamatuid koju laenutada.
Ülejäänud Suurbritannia ülikoolide akadeemilised töötajad ja kraadiõppurid saavad raamatukogu kohapeal kasutada.
Teised peavad raamatukogu külastamiseks ostma raamatukogupileti ning neil puudub raamatute koju laenutamise õigus.
Kogud
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad näiteks:
- eksemplar 1455. aasta Gutenbergi Piiblist; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud tinaladu (iga täht omaette tükk)
- lord Actoni (katoliiklik ajaloolane, uusaja ajaloo Regiuse professor 1885–1902) raamatukogu, mis sisaldab Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu päranduseks.
- Charles Darwini kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid
- Hansoni kogu, mis sisaldab olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist
- Bradshaw' kogu - see sisaldab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, trükitud Iirimaal või kirjutatud Iiri autorite poolt. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb Henry Bradshaw'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.[15]
- Cambridge University Pressiga tihedalt seotud tüpograafi Stanley Morisoni raamatukogu
- "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb Ely piiskopi John Moore'i enam kui 30 tuhandest raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas George I (siit tuleneb kollektsiooni nimi).
- Royal Commonwealth Society raamatukogu, mis sisaldab raamatuid, perioodikat, pamflette, fotosid ja käsikirju Briti impeeriumi ja Rahvaste Ühenduse kohta.
- Piibliseltsi raamatukogu ja misjoniseltsi Society for Promoting Christian Knowledge raamatukogu.
- Taylor-Schechteri kogu, mis sisaldab 193 000 käsikirja ja käsikirjakatkendit Kairo Ben Ezra sünagoogist. Seda nimetatakse hindamatuks koguks. Kollektsioon on kingitus, mis tehti 1898. aastal Solomon Schechteri poolt. Tegemist on maailma suurima ja olulisima keskaegsete juudi käsikirjade koguga[16]
- Codex Bezae Cantabrigiensis on tähtis kreeka- ja ladinakeelne Uue Testamendi koodeks 5. sajandist. Kreekakeelne tekst on ainulaadne, sest ta sisaldab interpolatsioone, mida ei leidu kuskil mujal. Selle annetas Cambridge'i ülikoolile protestantlik õpetlane Theodor Beza, Jean Calvini õpilane ja järglane.
- Cambridge'i laulud (Carmina Cantabrigiensia) – keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel (Codex Cantabrigiensis)
- kogu Briti orientalistilt Edward Granville Browne'ilt (ligikaudu 480 koodeksit)
- mitmete heliloojate (näiteks William Alwyn, Arthur Bliss, Roberto Gerhard, Peter Tranchell) arhiivid
- Isaac Newtoni, lord Kelvini, Ernest Rutherfordi, George Edward Moore'i ja Siegfried Sassooni jt pabereid
- Greenwichi observatooriumi arhiivid
- Cambridge'i Ülikooli materjalid ja arhiivid
- ligikaudu 1,5 miljonit kaarti
Digitaliseerimise projekt
2010. aasta juunis tegi Cambridge'i Ülikool teatavaks, et 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurune annetus teeb nüüd võimalikuks alustada ülikooli raamatukogu mõnede kogude digitaliseerimist. Neile on ka interneti teel tasuta ligipääs Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu saidi[17] kaudu.
See projekt keskendus algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldavad Isaac Newtoni[18] ja tema kaasaegsete käsikirju ning religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.
Töötajad
Raamatukogu praegune direktor Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor[19] ning peab ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud Dublinis Trinity Kolledžis ajalugu ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi. Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks Peter Fox (1994–2009).
Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta Augustus Theodore Bartholomew. Lisaks on antud ametikohta pidanud veel A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979), Frederick William Ratcliffe (1980–1994). 17. sajandil on raamatukogu juhatanud Abraham Wheelocke.
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.[15]
Viited
- ↑ Medical Library – School of Clinical Medicine. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Betty and Gordon Moore Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Central Science Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Squire Law Library – University of Cambridge. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Cambridge University Library. (Vaadatud 8.04.2013.)
- ↑ Cambridge University Library - Exhibitions Home. (Vaadatud 31.03.2013.)
- ↑ Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library. (Vaadatud 29.03.2013.)
- ↑ Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Nothing racy in ‘tower of porn’. Varsity, 22. veebruar 2008.
- ↑ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Bodleian Library | Home. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ National Library of Scotland. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales. (Vaadatud 30.03.2013.)
- ↑ 15,0 15,1 Charles Sayle. A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge, 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.
- ↑ Cairo Genizah. (Vaadatud 15.03.2013.)
- ↑ Cambridge Digital Library – University of Cambridge (Vaadatud 8.03.2013.)
- ↑ Newton Papers. (Vaadatud 15.03.2013.)
- ↑ Cambridge appoints first female University Librarian. (Vaadatud 13.03.2013.)
Kirjandus
- Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
- J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
- David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.