Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Wikivoyage

Eile sai alguse Wikimedia projektipere uusim liige, reisiportaal Wikivoyage. "Algus" on kyll jutumärkides, sest tegu on algselt iseseisva projektiga, mille kogukond mullu WMF-i hoole alla kolis. Nii või teisiti tekitab see kysimuse: kas meil oleks huvilisi, kes tahaksid luua ja arendada eestikeelset versiooni? Kui jah, siis võib edasi kysida, mis selle nimi peaks olema, kust ja kuidas alustada, kes tõlgib tarkvara jne. Aga ennekõike ikkagi: kas meil on keegi, kes tahaks niisuguse asjaga tegelda? --Oop (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 12:32 (EET)

Midagi sarnast on juba 2003. aastast Wikimedia projektides olemas, vt Wikitravel. Tutvustavate lausete põhjal järeldaksin, et tegu on sama asjaga: "Welcome to Wikivoyage, the free, worldwide travel guide that anyone can edit" ja "Since 2003, Wikitravel is the original free, complete, up-to-date and reliable worldwide travel guide [...]". --kanakukk (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 13:30 (EET).

Wikitravel ei ole Wikimedia projekt, nagu ma aru saan. Adeliine 16. jaanuar 2013, kell 14:06 (EET)

Enne oletamisi ja järeldamisi soovitan lugeda läbi artiklid Wikivoyage ja Wikitravel. Eestikeelset Wikivoyage'i saab soovi korral arendada inkubaatoris (Wikimedia Incubator), tegin hädapärast algust. --Oop (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 15:50 (EET)

Isiklik arvamus: kasulikum oleks Eesti turismisihtkohtadest kirjutada inglise, vene, saksa või muus suuremas võõrkeeles. Võib olla küll tore lugeda eesti keeles, kuidas lennukiga Tallinnasse saada aga suur osa inimesi, kes seda infot tegelikult vajavad, eesti keelest aru ei saa. Majandusmin ja turismiettevõtted peaksid praegu kõrvu kikitama :).--Kyng (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 17:01 (EET)

Tõenäoliselt jah. Aga meilt siit ilmselt väga palju inimesi võõrkeelsetesse Wikivoyage'idesse ei lähe. Me võime proovida mingil hetkel majandusmini või turismiettevõtete liiduga jutuks võtta, et korraldaks Eestis mõne algatuse vene- või ingliskeelse Wy propageerimiseks, ent kõige sellise jaoks pole mul isiklikult jaksu. --Oop (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 11:27 (EET)

Arhitektid, kelle teosed on avalikus omandis ja palju muud

Niisiis tegin valmis mitte just absoluutselt täieliku infoga tabelid, kus on siis kirjas, milliste Eesti arhitektide teosed on käesoleval hetkel avalikus omandis. Artiklis olevad tabelid peaks põhimõtteliselt täiendama Eesti arhitektide loendit. Aluseks arhitektide kohta käivad siinse Vikipeedia artiklid. Nagu mainitud, pole materjal muidugi täielik, kuid artikli praegune seis rahuldab.

See peaks olema abiks pildistajatele ja ka nendele, kes sorteerivad ja vaatavad Wikimedia Commonsis ja eesti Vikipedias fotosid. (Kahjuks pole iga foto peal arhitekti nime ja/või ehitise aadressi, ning iga arhitekti kohta käival artiklil pole ka kõik tema teosed kirjas.)

Õieti on küsimus hetkel selles, et kas ja kuhu see siinses Vikipeedias tõsta. -Mardus (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 18:51 (EET)

Ehk kannatab esialgu ka sealsamas olla. Peaasi, et teme, kust seda leida. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:27 (EET)

Kas mälestusmärgid, näiteks mälestuskivid ja standardobeliskid, mille autorid pole teada, kuuluvad ka selle alla, et nendest tehtud pilte ei tohi Commonsisse laadida enne, kui autori surmast on 70 aastat möödas? Olen mõned sellised pildid Commonsisse laadinud, kas peaks kustutama?--Pikorillo (arutelu) 22. jaanuar 2013, kell 20:58 (EET)

Mismoodi saab autori surmast lugeda 70 aastat, kui autor pole teada? Peate ehk silmas 70 aastat tähise püstitamisest? Arvan, et autorluse kohta saab infot omavalitsuselt, kelle halduspiirides üks või teine monument asub. Kui nemad ei tea, siis minu meelest on tehtud piisavalt, et kunstnik välja selgitada. --kanakukk (arutelu) 22. jaanuar 2013, kell 21:08 (EET).

Kui autor pole kellelegi teada, on ta ikkagi olemas ja tal on õigused. Millegi püstitamisest 70 aastat ei pruugi sugugi piisav olla, kindluse huvides peaks arvestama ajavahemikuga, mille järel inimene kindlasti surnud on - see võiks olla 150 aastat või rohkem (tegi midagi 20-selt, elas 100-seks, liidame 70). Tsaariaja lõpus tehtud fotode autoriõigus võib praegu vabalt kehtida. Standardsed objektid mingil määral ei kuulu autoriõiguse alla, kui nad ei ole kunstiteosed (tüüpprojektiga paneelmajad ei kuulu, aga tarbekunst kuulub) või on liiga lihtsad (ring, ruut või kuup ei ole kaitstav, aga Malevitši teosed on). --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:16 (EET)

Autoriõiguse seaduse (AÕS) § 40 ütleb üsna üheselt, et kui teose autor on jäänud anonüümseks või teos on avaldatud pseudonüümi all, kelle isik on jäänud tundmatuks (nt Jossif Džugašvili pseudonüüm Stalin on tuntud, s.t tema surma-aasta on teada), siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose avalikustamist. Vabandan, et ennist sellele tähelepanu ei osutanud. --kanakukk (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:50 (EET).

Jajah, aga palun mitte tõlgendada seda nii, et kui mina monumendi, foto või hoone autorit ei tea, siis ongi anonyymne. Jutt on teostest, mis on autori soovil avaldatud nii, et autori isikut varjati. Mitte yhe suvalise inimese teadmatusest. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 14:30 (EET)

Ma ju kirjutasingi, et kui ei tea, siis tuleks pöörduda omavalitsuse poole, kelle halduspiirides vastav tähis asub. Kui nemad vastavad, et ei tea, siis minu arvates on tehtud mõistlikus koguses toiminguid autorlust välja selgitada. --kanakukk (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 15:10 (EET).

Kahtlen natuke, kas yks pöördumine omavalitsuse poole on ka kohtu silmis ammendav. Aga alustada võiks kultuurimälestiste registrist. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 20:51 (EET)

Arhitektide andmebaas

Teine küsimus on see, et kas Eestis on olemas mingi lihtne ja konkreetne andmebaas, kus on kirjas ehitis ja selle arhitekt? Ehitisregister on ainus, mis annab infot konkreetse maja/aadressi kohta, kuid see on kahjuks kõik, sest hoone arhitekti kohta pole mitte midagi. -Mardus (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:02 (EET)

Ei tea olevat, aga võib-olla ma eksin. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:20 (EET)

Commonsist kustutatud fotod

Viimasel ajal on usin robot taas eemaldanud hulga linke Eesti arhitektuurile, mis on Commonsist kustutatud. Kas keegi viitsiks tegeleda ka sellega, et kustutatud pildid eesti Vikipeediasse tuua? Meil on neid artiklite illustreerimiseks vaja. Ma saan muidugi aru, et kustutada on lihtsam ning lõbusam kui sisulist tööd teha, aga vahel ju võiks. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:20 (EET)

Commonsi aasta pildi valimine

Taas on alanud Commonsi aasta pildi valimine ja seekord on võistlustules ka harukordselt palju Eesti päritolu fotomaterjali. Kindlasti soovitan osaleda. Esimeses voorus on võimalik oma hääl anda ka mitmele lemmikule. Pilte leiab siit.

Ise pakuksin, et Eesti piltidest on potentsiaalikaimad see ja see. Lisaks on meilt ka: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 jne. Seda siis neile, kel huvi, et mis fotod on meilt parimate sekka pääsenud.

Kokku on fotosid 988 ja seega on valik äraütlemata lai, mille seast endale meelpärast otsida. Jõudu! Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:27 (EET)

Finaali jõudis 44 fotot. Finaalis saab hääletada ainult ühe foto poolt.

Üks finaali jõudnutest on ka Eestist: [1]

Ivo (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 18:43 (EET)

See pilt, mis nüüd ainukesena Eesti piltidest valikus on, võiks järgmisel nädalal esilehel olla. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 20:48 (EET)

Esilehe sisu ei valita paar päeva varem. See pilt on järjekorras. Ivo (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 21:32 (EET)

Aasta pildi valimised on lõppenud. Tarvasjõe foto sai tõenäoliselt 10. koha. Ivo (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 22:21 (EET)

Tulemused on nüüd avaldatud. Kokku andis hääle ligi 4000 vikipedisti. Tarvasjõe foto jõudis 9. kohale. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 23:08 (EET)

Täpsustan. Tarvasjõe foto oli ikkagi 10. kohal. Esmaseid andmeid veel muudeti pärast seda, kui ma siia postitada jõudsin. Ivo (arutelu) 1. märts 2013, kell 02:16 (EET)

Juhiseid suhtekorraldajatele

Wikide ja suhtekorraldajate kokkupõrge tekitab draamatsemist. Inspireerituna ühest hiljuti peetud vestlusest: mis te arvate sellest kui tekitaksime valimisaasta jamade vältimatuse tõttu mingi juhendmaterjali selle kohta kuidas Vikipeedia ja suhtekorraldus võiksid mõistlikult koos eksisteerida. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Esimene probleem: hallatava poliitiku mainet rüvetab mingi tema poolt tehtud või mittetehtud tegu millest on vaja ilmtingimata lahti saada. Minu tänane nägemus on see, et suhtekorraldajana tuleb arvestada, et kirjutatust naljalt lahti ei saa, küll aga saab tõsta artikli üldist kvaliteeti seda mahukamaks ehitades. Seda taktikat on kasutanud näiteks Tallinna Televisioon, mis tegi sellise tembu, et kirjutas oma kriitika ümber päris jämeda polstri -- artikkel on tihedalt viidatud ja minu silmis seetõttu oluliselt infoküllasem. Iseasi kas selgelt parem või neutraalsem, aga see seda võib keegi parandada kui soovib. --Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Mittetehtud tegu peaks kyll parandada saama. Iseasi, et sageli on teo "tehtus" vaieldav ja mõnikord on ka mittetehtust nii palju räägitud, et see rääkimise fakt on oluline. --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

Teine küsimus on see, et kas poliitik võib artiklit ise toimetada. Olen aru saanud, et Eestis on see lubatud, mõistliku neutraalsuse piires. Alternatiivina soovitaksin kirjutada oma biograafia veebi ja wikisse viitega tuua. See oleks ehk allikalähedasem ja aitaks kaunimal moel väidete allikale viidata. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Eks see libe tee ole, aga siiani me seda suurte vikide keeldu, jah, jõustanud pole. Kui teisiti ei saa, eks tuleb, ent prooviks esialgu heaga. --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

Asjaolu, kas keegi kirjutab iseendast, saaks kontrollida ainult riiklik järelevalve. Fakt, et keegi kasutaja MariMets kirjutab samanimelisest lauljast, riigiametnikust, näitlejast vms, ei tähenda õieti mitte midagi. Väga võimalik, et mõnedel teist on siin tutvused sideoperaatorite juures, kelle kaudu on umbes 2 sekundiga teada, kes ühe või teise IP-aadressi alt kirjutab, aga seadus ju selliseid asju ei luba. Me võime selle reegli kehtestada, aga praktikas saab viimast kohaldada ainult sel juhul, kui keegi avalikult deklareerib, et ta kirjutab kontoga X endast artikleid.

Teiseks, minu arvates tuleks hoopis selgusele jõuda selles, mis Vikipeedia on. Kui oleme saanud kokkuleppele, et sobivad allikad x, y, z, n, a+b ja et artiklil peavad olema stiilinõuded 1, 2 ja 3, siis ei oma üldse tähtsust, kas kirjutatakse iseendast või kellestki teisest. Kui tal õnnestub suuniseid järgida, siis miks ei võiks keegi iseendast kirjutada?

Aga mida siis sel juhul ette võtta? Olukorra parandamiseks oleks tarvis selgeks teha, millised reeglid on meile peakontorist peale sunnitud, milliseid reegleid võime ise kehtestada (kui üldse võimegi – Vikipeedia on ju Jimbo Walesi oma). Eeskirjad peaksid olema niisugused, et neist oleks võimalik ka aru saada. Paljudel juhtudel kasutatakse eksootilisi sõnu, nagu neutraalsus ja usaldusväärsus, aga jäetakse avamata, mida nende all mõeldakse. Ka oleks minu meelest tarvis lehekülge, kus õpetatakse toimetamist. Tuua näiteid, milline on halvasti kirjutatud artikkel ja milline on ta kordatehtuna. --kanakukk (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 15:40 (EET).

Täpsustus. Vikipeediat majutab ja rahastab Wikimedia Foundation. See on Eesti mõistes MTÜ ja ei kuulu Jimbole. Jimbol ei ole enam ka absoluutset otsustusõigust, strateegilised ja vajaduse korral ka kiired otsused langetab WMFi nõukogu, kus Jimbo on vaid yks liige. Mis reeglitesse puutub, siis absoluutselt kohustuslikud on reeglid, mille on kinnitanud WMF; kõik muu on pigem hea tava, milles saame põhimõtteliselt erandeid teha. Yks WMFi reegel reguleerib näiteks autoriõigusega kaitstud piltide jms kasutamist (ainult oma viki piires hääletatud erandina, kui see on kohalike seadustega lubatud ja hästi põhjendatud). --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 15:59 (EET)

Kolmandana mõtlesin, et kas on mõistlik soovitada suhtekorraldajal avatud kaartidega mängida. St teha avalik kasutaja, unustada kõik anonüümproksid ja IP-kasutajad ja teha oma toimetused avalikul moel? See kindlasti tekitab ühelt poolt vastuseisu ja sõda rohkem, teiselt poolt võime kogukondlikult otsustada, et see on mõistlikum kui praegune möll IPdega. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Kuidagi peab viima inimeste pähe arusaama, et Vikipeedia kasutajad on ainult fyysilised isikud. Mitte juriidilised. Siiani kõik seda päris hästi ei mõista. See on mingis mõttes oluline ka isikliku vastutuse tajumise seisukohalt: sa ei kirjuta Vikipeediasse juriidilise isiku esindajana. Muidu tekib meile arvukalt kasutajaid nimekujuga "*** Byroo". --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

See mõte mulle meeldib, aga seda on vaja veenvalt sõnastada, et ta ka kõrgendatud valetajainstinktides ajju kuidagi pühalikul moel kohale jõuaks. -- 193.40.252.95 18. jaanuar 2013, kell 14:05 (EET)

professionaalsed ja nähtavamad suhtekorraldajatest konsultandid muidugi rõhutavad, et oluline on tõde rääkida. aga ilmselt on turul tegutsemas ka teistsuguseid. -- Ohpuu (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 14:22 (EET)

Kui mingi suhtekorraldaja või muu selline tegelinski hakkab artiklit eriti just valimiste aegu toimetama (neutraalsus kaob ära), tuleb artikli toimetamine registreerimata ja uutele kasutajatele blokeerida läbi artikli kaitsmise. -Mardus (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 20:22 (EET)

Suhtekorraldajad võiksid mõnel muul juhul, mitte valimistega seoses, üsna kasulikud olla, kui ise ei jõua kõike teha. Muidugi peaksid nad kasutajanime tekitama ja teadvustama, et see on seotud konkreetse isiku, mitte ettevõttega või teise isikuga, kes valimistel kandideerib. Ning nad peaksid teadma, et nende artikleid toimetatakse ja ülearune kiidulaul kustutatakse ära. Artikli kaitsmine probleemide korral on hea mõte. Ssgreporter (arutelu) 19. jaanuar 2013, kell 01:35 (EET)

Inimeste arvu asemel Skype'i number

Artiklis Egiptus on lause 2011. aasta juuli seisuga elas Egiptuses 82 079 636 inimest, kus number on Skype'i helistamise võimalusega. --Tiuks (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 16:42 (EET)

Skype arvas, et tegu on telefoninumbriga. Skype -> Seaded -> Veel -> Seo Skype Callto:// linkidega veebis linnuke eest võtta või lihtsalt arvestada, et mõnikord Skype eksib. Valju (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 17:05 (EET)

Selge. Arvestan, et minu Skype pakub ise kõiki numbreid helistamiseks.--Tiuks (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 17:11 (EET)

Kui see muidugi tüütuks hakkab muutuma, siis äkki on lihtsam ikkagi skype'i plug-in uninstallida~-- Ahsoous (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:42 (EET)

Wikimedia serverite-teenuste kolimine 22.–24. jaanuar 2013

• https://blog.wikimedia.org/2013/01/19/wikimedia-sites-move-to-primary-data-center-in-ashburn-virginia/

Teavitus on ka siin: Vikipeedia_arutelu:Saatkond#Wikimedia_sites_to_move_to_primary_data_center_in_Ashburn.2C_Virginia._Read-only_mode_expected. Wikimedia kolib, seega on oodata häireid teenuste kasutamisel 22., 23, 24, jaanuaril 2013 iga õhtu kella 17-st kuni 01-ni UTC järgi, seega Eesti aja järgi kella 19-st kuni kella 03-ni öösel. Hetkel arvatakse, et artikleid saab ainult lugeda. suwa 20. jaanuar 2013, kell 13:29 (EET)

Mõttekriipsud

Palun kasutage mõttekriipse. --Epp 20. jaanuar 2013, kell 20:53 (EET)

natuke lõbusat kahh, leidsin järjekordelt üht ~65 aastast õpikut lapates, et —, või isegi pikemat kriipsu kasutati mõttekriipsuna suwa 21. jaanuar 2013, kell 21:55 (EET)

Kohanimehuvilistele

Et vikipedisti töö ei lõpeks, kannab hoolt Emakeele Selts. Keeletoimkonna uues eelnõus tahetakse jälle rida muudatusi teha. Joonistage ja kirjutage neile. --Oop (arutelu) 24. jaanuar 2013, kell 17:05 (EET)

Aegunud erileheküljed

Ma olen juba hulk aega mõelnud, et miks osa erilehekülgi on n-ö kinni keeratud? Edasipääsuta leheküljed, kõige oodatumad leheküljed, vähima redaktsioonide arvuga leheküljed, kõige viidatumad leheküljed – kõik viimati uuendatud 22.10.2009, "[l]ehekülje uuendamine ei ole hetkel lubatud ning andmeid ei värskendata". Miks? Mis 22.10.2009 juhtus? Ja mis linkimata asjad need on lehekülje Erileheküljed lõpus? --Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:14 (EET)

Need viimased linkimata asjad näitavad minu arusaamist mööda seda, et adminnid näevad rohkem erilehti (ka piiranguga lehti), aga miks nad linkimata on, selles ma pole kindel. Mul on mingi mälestus (see võib täiesti vale olla), et keskusest lõpetati osa erilehtede uuendamine, et masinavärgi jõudu kokku hoida vms. Adeliine 31. jaanuar 2013, kell 01:32 (EET)

Jap, metas on nii: The following lists are no longer updated in Wikimedia projects due to big server load:. Aga inglise vikis neid minumeelest uuendatakse küll. Adeliine 31. jaanuar 2013, kell 01:34 (EET)

Tundub, et mõnes teises veel (vt nt de:Spezial:Gewünschte Seiten). Kas me midagi teha saame, et neid uuesti "lahti keerata"? --Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:38 (EET)

Aga ingliskeelses on ka juures kiri "Updates for this page are currently disabled".--Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:46 (EET)

Üldiselt arvan, et ei saa. Ja kui sul näiteks lehekülje 'Kõige oodatumad leheküljed' avanemine võtaks kaks tundi aega ei ole see ka eriti lõbus tegevus. -- Ahsoous (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 02:34 (EET)

No vähemalt paar korda aastas ei tohiks see uuendamine ka yle jõu käia. Kaks tundi oleks mõeldav siis, kui leht iga kord uuesti koostataks - aga seda ohtu ei ole. Kysimus on, kellega ja kus peab rääkima, et need funktsioonid niigi palju lahti keerataks. --Oop (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 09:45 (EET)

http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Special_page#Inactive

Oodatud artiklite jaoks on tööriist toolserver lehel aga see otsib kategooriate kaupa. Teiste erilehtede jaoks võiks ka olla tööriist, et tervest Vikipeediast ei peaks otsima. See võib tõesti aega võtta. --Tiuks (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 14:59 (EET)

Palun blokeerida kasutaja

Palun blokeerige kasutaja 90.191.181.189. Juba teist korda sodib sümfooniaorkesti artiklit. --Tiuks (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 18:10 (EET)

Ahsoous blokeeris--Bioneer1 (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 19:24 (EET)

Palun blokeerida [2]. --Tiuks (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 17:01 (EET)

Palun blokeerida 194.36.162.114. Pidevalt kustutab lehti. --Tiuks (arutelu) 2. märts 2013, kell 20:25 (EET)

Uus "tuuri" funktsioon

Wikimedia blogi: Adding guided tours to Wikipedia. Kellel on huvi, võib uurida ja vaadata, kas meil ka saab. Adeliine 1. veebruar 2013, kell 22:14 (EET)

Toimetamise mallid

Vormistusreeglites panin malli {{toimeta}} asemel {{subst:toimetaA}}, sest see on redigeerimiskasti all toimetamise mallide all. Olen tähele pannud, et Adeliine ka muudab "toimeta" mallid "toimetaA" vastu, sest see lisab automaatselt kuu ja aasta. Epp lisas {{toimeta}} malli vormistusreeglitesse tagasi. Kuidas on üldine arvamus? Kas tuleks kasutada veel vana "toimeta" malli või minna üle uuele {{toimetaA}} mallile. --Tiuks (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 22:56 (EET)

Minu meelest on sisuliselt juba aastate eest suuresti uuele mallile üle mindud. Ivo (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 23:13 (EET)

Ja üldse lisab mõni indiviid neid toimetamise malli eriti kergekäeliselt. Väga häiriv on see siis, kui artikkel on suuremate puudusteta ja malli lisaja oleks saanud antud tegevuse asemel ise talle silma jäänud vea ära parandada. Pärast jäävad need mallid aga sinna lõputult vedelema, kuna a) keegi ei korrasta toimetamist ootavaid artikleid ja b) isegi kui korrastab, siis jääb mall tihti alles. Sisuliselt on selle malli lisamine illusiooni tekitamine, et antud artikliga on "tegeletud" ja kui mall olemas, siis nõnda kõik jääb... aastateks. Ivo (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 23:22 (EET)

Selle üle oleme arutanud ja konsensust pole olnud. Miks peaks keegi tahtma artikleid otsida täiesti suvalise juhusliku kuu järgi? See on tegelikult lausa eksitav, sest võib jätta mulje, et vanade kuude all olevate artiklite toimetamisvajadus pole enam aktuaalne. Ma saaksin võib-olla veel aru, kui artiklid reastataks kas või tähestiku järgi (kuigi see oleks ebaotstarbekalt tülikas ega annaks ka õieti midagi). Ka märkus "toimeta" on kasti all ja mina kasutan seda. Arvan, et malli nimetus peab läbipaistev olema, mitte mingi supsplumps. Ka märkuste muutmise vajadusest ma tõesti aru ei saa. --Epp 4. veebruar 2013, kell 05:49 (EET)

Ivo, ma olen märganud, et just Sina oled toimetamismärkusi arusaamatul põhjusel pannud. Ja kui kõik paistab korras olevat, võib märkuse ära võttta, kui selle panemist põhjendatud pole. Osa märkustest on ka ilmselt jäänud sellest ajast, kui teisi märkusi veel ei kasutatud. --Epp 4. veebruar 2013, kell 05:49 (EET)

Ma muudan neid malle (esialgu valikuliselt) sellepärast, et minu arvates on mõttekas neid artikleid kuu järgi jaotada. Kui nad on ainult kõik ühes kategoorias kümnetuhandekesi koos, tundub see haldamatu massina. Minu jaoks jätavad vanemad kategooriad just täiesti vastupidise mulje, et nende toimetamisvajadus on meeleheitlikult röökiv, sest nad on nii kaua toimetamata seisnud. Muidugi ma püüan neid ise ka natuke toimetada, aga ma (ega eriti keegi meist) pole võimeline kõiksuguseid artikleid käigu pealt korda tegema. Võiks võtta hoogtööna ette ja nt 2006.-2007. aastast seisvad artiklid ära toimetada, aga kooshoogtöö pole kahjuks meie tugevaim külg. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 07:58 (EET)

Olen Adeliinega igati nõus, et artiklite jaotamine kuude järgi on mõttekas ning vanemad kategooriad tuletavad otseselt meelde, et nendega on vaja kiirelt tegeleda. Olen ka ise püüdnud vahest sealt vanematest kategooriatest artikleid võtta ja ära toimetada. Tihtilugu tundub küll, et lihtsam oleks vahel kohe uus kirjutada.

Epp, mina ei ole kindlasti ilmaasjata toimetamismärkusi lisanud. Pigem olen püüdnud nende lisamist vältida. On ka tavaline, et olen artikli juures midagi korrastanud ja siis tuled nt sina ja lisad järgmise muudatusega sinna toimetamismalli otsa. Otsi siis seda, et mis seal veel parandamata jäi. Ning toimetamismallide väljakorjamisel on vähe mõtet, kui nad kipuvad artiklitesse tagasi ilmuma.

Peaks tekitama kombe, et malli lisamisel kirjutataks juurde, et mis vajab toimetamist. See ei ole alati sugugi selge. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 14:27 (EET)

See ongi ju ammu nii, et toimetamismärkust tuleb põhjendada. Mis mõte on sellist juttu rääkida; ma olen Sinult ikka õige mitu korda küsinud, miks mall on pandud, aga ei mäleta, et oleks kunagi vastuse saanud. Aga selle üle pole mõtet vaielda. Soovitan ka vahet teha toimetamis- ja keeletoimetamismärkuse vahel. Ma kahjuks ei saa aru, mida tähendab "mõttekas", aga tehke siis mõttekalt pealegi. Kui on mõttekas ühe koha asemel sajast kohast otsida, siis olgu. Kui täpsem kategooria mingit lisainfot ei anna, siis oleks ju lihtsam nt ühest sajani nummerdada vms. Ja kategoorialehe algusse tuleks kirja panna, mis selle kategooria alla kuulub. --Epp 4. veebruar 2013, kell 15:40 (EET)

Või sina oled minul küsinud, et miks mall on pandud. Ei tea mina küll ühtegi sellist küsimist. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 16:51 (EET)

Lapsed, ei kakle! Ma tahaks mainida, et kõik artiklid, mis on kuude järgi kategooriates, on dubleeritud ka üldises kategoorias. Nii et kes tahab, leiab tähestiku järgi, kes tahab, kuu järgi. Kõigile midagi. Ei pea sajast kohast otsima, kui ei taha. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 17:23 (EET)

See on väga hea, et "toimetaA" on dubleeritud. Nüüd tuleks lahti saada "toimeta" mallist, kus ei ole parameetrina kuud ja aastat lisatud kuigi see on mallis võimalik ehk siis esimene võimalus eemaldada redigeerimisakna alt, et rohkem ei kasutataks. --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 17:37 (EET)

Palun lisada "toimeta" malli lisamisel parameetrid kuu=|aasta= kui ei raatsi kasutada redigeerimikasti all malli {{subst:toimetaA}}. Meid ei ole siin palju, kes lisavad "toimeta" malli ilma parameetriteta. See käis hetkel Bioneer1 kohta. --Tiuks (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 13:21 (EET)

Ettepanek

Teen ettepaneku ümbersuunata mall"toimeta" "subst:toimetaA", et ta hakkas tegema malli kuu ja aastaga. Siis muutub vähemalt redigeerimise ajal üldine kategooria Toimetamist ootavad kuu ja aasta järgi. Hetkel on kategoorias 8677 artiklit. Muidu pole osadel toimetajatel mõtet vana malli uuendada kui ikka ja jälle kasutatakse "toimeta" malli. Redigeerimiskasti alt võiks malli seljuhul eemaldada. Võib olla hakkab mõni toimetama ka artikleid, mis on kategoorias alates Toimetamist ootavad (aprill 2006). --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 13:39 (EET)

Ma ei ole kindel, kas see päris nii töötab. "subst:toimetaA" ei ole malli nimi, malli nimi on {{ToimetaA}}. "Subst:" on lühend sõnast substitute, mis tähendab, et mall ilmub artiklisse sellel kuju, kuidas ta hetkel mallilehel on. Kui mall ise muutub, siis artiklis tema esitus ei uuene ehk säilitab algselt pandud kuu ja aasta. Mallis endas kuu ja aasta muutub koguaeg, et seda saaks uutele artiklitele lisada. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 17:29 (EET)

Selline ümbersuunamine ei tööta päris kindlasti, kasvõi juba seetõttu, et mall ToimetaA kasutab malli Toimeta, ehk siis tekiks ring. -- Ahsoous (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 17:45 (EET)

Siin arutelus on mingi jutt millegi asendamisest ja millegi kustutamisest, aga ma ei saa aru. Miks on toimeta, toimetaA ja toimetaAeg? Kas üheainsaga ei saaks läbi? nende ühendamine nõuab täpsemat uurimist, et midagi kaotsi ei läheks. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 19:05 (EET)

"ToimetaAeg" on ümbersuunatud millegipärast "toimeta" mallile. Ja nagu Ahsoous ütles, et "toimetaA" kasutab ise malli "toimeta". Selles on tekkinud surnud ring, üks ei saa ilma teiseta hakkama. Kas oleks võimalik kopeerida "toimetaA" sisu "toimetaAeg" malli? Oleks 2 ühesugust malli aga siis näeks, mis artiklid seda malli kasutavad. --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 21:27 (EET)

vandal

First. I'm sorry if I write on the wrong place. Please move this to the correct place. The Swedish Wikipedia was warned some day ago for user:68.3.67.81. That ip is banned on enwp because it creats a lot of stubbs (small articles) that are mixed between fake and correct. I checked the svwp and found out that it writes a lot of articles like "Rosearik Rikki Simons (sündinud 8. septembril 1970) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomiksikunstnik." (linking to imdb. and all are komedyen.) Roserik exists, as seen on enwp, but take a closer look. He is not a comedian. The ip is now banned on svwp and we are checking its contributions. Best regards. Adville (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 10:16 (EET)

Ma ei nimetaks seda tegelast just otse vandaaliks, aga entusiast on ta kyll. Kõik tema tehtud artiklid tuleks yle vaadata, sest kategooriad ja määratlused on kohati ysna suvalised ning Eestis ei mõisteta kõiki sõnu nii nagu USA-s. Näiteks yks "näitleja" tootis yksnes reklaame. --Oop (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 10:44 (EET)

Uue kasutaja tervitus

Tavaline "Tere tulemast Vikipeediasse" on mitte informatiivne. Seepärast tegin ühe proovimalli {{x6}}, mis hakkaks nime kandma "Tere". Palun arvamusi. --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 18:58 (EET)

Selle üle oleme juba varem vaielnud. Arvan, et robotlikult inimesi tervitada ei tohi. See on selline asi, mis nõuab konsensust. Kui tervitatakse Vikipeedia nimel, peavad kõik teised selle vormi ja sõnastusega nõus olema. Mina olen kategooriliselt robottegevuse vastu. Nõuandeid peaks andma vastavalt vajadusele, mitte automaatselt. Ega see ei peagi tervitama, kes ise sõnastada ei viitsi. --Epp 7. veebruar 2013, kell 19:13 (EET)

Mina olen ka malli vastu. Adeliine 7. veebruar 2013, kell 19:37 (EET)

Trükiviga on küll parandatav, mis seal praegu ilutseb, kuid olen samuti robotliku tegevuse vastu. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:41 (EET)

{{Teretulemast}} Varasem katse.Kyng (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:47 (EET)

"Teretulemast on vast liiga silmatorkav aga mõte jääb saamaks. "Nagu ma ütlesin, et "Tere tulemast Vikipeediasse" pole sama, mis "Tere tulemast Vikipeediasse". Võtsin vahepealse lause ära. Allkirjastamine on tihti uuel kasutajal probleeme valmistanud, seepärast lisan selle lause. Ma ju näen, millega kasutajad hädas on. Kas kopeerin selle teksti mujale või teen mallina, see teeb ühe välja. Mina sooviks uuele kasutajale rohkem infot anda. Ave Maria, mis trükiviga sa märkasid? --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:51 (EET)

See, mida märkasin, on nüüdseks parandatud. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 20:57 (EET)

Ludiidid Vikipeedias on tegelikult koomiline nähtus. --Oop (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 21:35 (EET)

Aga miks ei võiks olla nii, et kes tahab, kasutab tervitamiseks lisainfoga malli, kes ei taha, see ei kasuta? Mh?--Morel (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 22:02 (EET)

Me ei tervita ju kõiki kasutajaid, vaid neid, kellel on redigeerimise ajalugu. Kuna Vikipeedia koosneb siselinkidest, siis näitame eeskuju ka tervitusega, kuidas Vikipeedia toimib. See mall ei jää kasutajalehele mallina vaid jääb nii nagu oleks ise kirjutanud. Lisaks sellele teeb alajaotuse "Tere tulemast". --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 22:19 (EET)

Kiitke heaks või pange pahaks aga tegin malli {{Tere}} ära. Kas seda peaks kasutama ka anonüümsetel kasutajatel? Epule ei piisanud lihtsalt "tere" ütlemisest, et peab pöörduma viisakalt. Mallile võib juurde kirjutada seda, mida kasutajale veel soovitakse öelda. --Tiuks (arutelu) 8. veebruar 2013, kell 18:19 (EET)

Ma pole midagi sellist öelnud. Pidasin silmas viisakat väljendumist ja õigekirja. --Epp 15. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Märgin siiski ära, et protesteerin sellise tegutsemise vastu. Saan aru küll, et Vikipeedia tulevikku nähaksegi robotluses, aga ei saa uuesti ütlemata jätta, et Vikipeedia nimel saab tervitada ainult üldiselt heaks kiidetud viisil. Esimene Vikipeediast saadud tagasiside peaks olema inimese kirjutatud, mitte templiga löödud. Juhin tähelepanu sellele, et ma ei ole ainus, kes robottervituse vastu arvamust avaldas. Ja mis mõtet on üldse arutelu algatada, kui on niikuinii plaanis teiste arvamusest üle sõita? --Epp 15. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Lehte redigeerides ei ole malli ja kasutajad küsivad pidevalt abi, isegi e-posti teel. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 01:40 (EET)

"Vikipeedia nimel saab tervitada ainult üldiselt heaks kiidetud viisil" - Kui "yldiselt" tähendab igayhe heakskiitu, siis ma ei mäleta, et mina isiklikult oleksin yhegi tervituse kunagi heaks kiitnud. Kindlasti on minusuguseid veel. Seega ei saa Vikipeedia nimel yldse kuidagi tervitada. Kui "yldiselt" tähendab vaid Epu heakskiitu, siis teoreetiliselt muidugi saab. --Oop (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 10:06 (EET)

Minumeelest meil ei ole muud "üldiselt heakskiidetud" tervitusviisi kui "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja!" Mina olen malli kasutamise vastu, üks põhjus on visuaalne (mulle ei meeldi eraldi pealkiri), teine on, et seda lajatatakse kõigile uutele, kes pisemagi liigutuse on teinud. Kui tervitada, siis täielikult ise kirjutada ja lisada täpselt need näpunäited, mis konkreetsele kasutajale parasjagu vaja on. Malli kasutamine on justnimelt robotlik, aga kui üldse tahta tervitada, siis peab nii palju aega leidma, et ise sõnum välja kirjutada. Ja tervitada ainult neid, keda tõesti tahad lahkelt ja isiklikult tervitada. Adeliine 15. veebruar 2013, kell 10:27 (EET)

Mina arvan, et "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja!" peaks olema tervitus ka kõige pisema redigeerimisajalooga kasutaja tervitus. Robotlik on ka kopipeist aga ka see on võimalik. Visuaalse poole pealt võib pealkirja eemaldada. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 12:43 (EET)

Eemaldasin pealkirja ja tegin teise malli {{tere2}}, kus on ainult tervitus. Seda võib kasutada siis kui pole kasutaja midagi öelda ja tahetakse ainult tervitada. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 22:39 (EET)

Tere tulemast!

Tere tulemast Vikipeediasse, Üldine arutelu!

Arutelulehel suhtlemisel allkirjasta oma postitus nupuga või nelja tildega (~~~~).

Tervitan kõiki Vikipediste! Metsavend 8. veebruar 2013, kell 18:52 (EET)

Uute lehekülgede voog

Inglise vikis on peale uute lehekülgede olemas ka uute lehekülgede voog. Kas meil oleks ka võimalik ja kas näiteks orvud artiklid tuvastatakse automaatselt? --Tiuks (arutelu) 11. veebruar 2013, kell 18:59 (EET)

Sa saad esitada sellekohase palve bugzillas, nagu näiteks see id.wiki kohta https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=42322 --WikedKentaur (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 09:00 (EET)

Ma pole pädev seda esitama, sest ma ei tea üksikasju. Arvan, et peaks esitama MediaWiki kohta. Seal pakutakse komponendiks "patrolling" (New page patrolling, edit patrolling. "[mark as patrolled]". rc_patrolled etc.). Kas lehe kureerimine (meil tõlgitud "järelvalve") on ka selles tarkvaras? Või tuleb valida MediaWiki Extensions (Extension:Patroller). Võib olla keegi aitaks mind. --Tiuks (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 15:36 (EET)

Sain asjale pihta ja esitasin palve. https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=44916 --Tiuks (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 22:54 (EET)

Tuli kommentaar. Meil on vaja Extension:PageTriage. Kelle etteaste see on, kas Ahsoousi? --Tiuks (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 12:36 (EET)

Kindlast mitte. Ja nagu sa võid sealt lugeda configuration and code is specific to the English-language Wikipedia's workflows -- Ahsoous (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 13:38 (EET)

Heade artiklite kandidaadid

Tuletaksin meelde, et vähemasti kunagi valisime häid artikleid. Vaevalt, et head artiklid otsa saanud on, aga mingit valimist ei ole juba pikka aega toimunud. Nt eelmisel aastal lisandus ainult 5 uut head artiklit. Seega kutsuksin kõiki üles esitatud kandidaatidega tutvuma ja omapoolset hinnangut andma. Puhuks sellele valimisele taas natuke elu sisse. Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid. Ivo (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 22:14 (EET)

vaja plokkida ‎194.126.98.122

15. veebruar 2013, kell 12:02 kuni 12:06 kasutajalt 194.126.98.122 vandalism kirjutises Eesti suwa 15. veebruar 2013, kell 12:11 (EET)

Kasutaja:Epp blokeeris--Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 12:50 (EET)

TEA-st, EE-st jm võetud definitsioonide õiguslikkusest autoriõigusspetsialistide seisukohalt

Küsimus (esitasin jaanuar 2013), mis puudutab kogu Eesti kultuuriinfo avalikustamist on järgmine: eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeedia - milles avaldatut peab saama kasutada ka ärilistel eesmärkidel - on juba aastaid vaieldud, kas Eesti entsüklopeedia ja TEA entsüklopeedia märksõnade definitsioone (üldjuhul märksõna esimene lause) tohib sõna-sõnalt korrektselt viidet kasutades Vikipeedias kasutada? Nt märksõnad TEAst võiksid olla: hamburger ja hambakaaries.--Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 15:10 (EET)

Karmen Linaski jt vastus: veebruar 2013: "Vabandan vastusega viivitamise pärast. Konsulteerisin ka Toomas Seppeliga ja arvame, et see läheb tsiteerimise alla (AutÕS §19 p. 1), seda enam kui kasutatakse osa sõna seletusest. Teine pool võib loomulikult selle vaidlustada, et tegevus on vastuolus kolmeastmelise testiga (AutÕS §17). Sel juhul peaks vaidlustaja pöörduma kohtusse ja kohus peaks võtma seisukoha." --Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 15:10 (EET)

Arutelu selle üle, kas hamburgeril on üksainus ainumõeldav definitsioon, muudab Vikipeedia naeruväärseks. --Epp 16. veebruar 2013, kell 04:31 (EET)

Olen endisel seisukohal ja protesteerin veel kord teatmeteoste masinliku ümbertõstmise vastu. Isegi kui tegu pole sõna-sõnalt maha kirjutamisega, on aja peale vorbitavad Vikipeediaga sidumata, kontrollimata ja aegunud andmetega, halvasti sõnastatud ja juhuslikult valitud sisuga lahjendused entsüklopeediaartiklitest minu meelest Vikipeedia jaoks kõlbmatud. Minu arvates on praegu Vikipeedias toimuv kurb ja piinlik. Kahju, et nii lihtsalt lepitakse sellega, et peamiselt ühe inimese tegevus on väärtuslikud tegijad Vikipeediast minema ajanud. --Epp 16. veebruar 2013, kell 04:31 (EET)

Ma saan aru, et sinu arvates oli Vikipeedias kunagi kuldne õnneaeg ning iga muutus on ainult halvemuse poole. Olen siin mõnevõrra kauem olnud ja sellist aega ei mäleta (vanematele olijatele meenub ehk Leon?), aga noh, äkki ma olen siis unustanud, vanas eas läheb ikka mälu kehvaks. Igatahes kõlab pidev korrutamine, kui halvasti kõik on, ysna lillekese moodi mere keskel. Kahju kyll, kui kõik väärtuslikud tegijad ära on läinud. Tegelikult oleks päris huvitav teada, kes on see yks, kes nad minema ajas - varasematest sõnavõttudest on jäänud mulje, et mina, aga praegu tundub jälle, et ryve saatanasigidik on hoopis Bioneer. Kurja juure tiitlile on tihe konkurents. Ma tahaks seda ka teada, kes on need arvukad lahkunud tegijad - ei ole erilist aktiivsete kaastööliste emigratsiooni märganud peale yheainsa -, ent vaevalt ma sellele kysimusele vastust saan. (Muide, mis kõike halba symboliseerivasse robotlikkusse puutub, siis mullu andis bottidega tehtud töö eest isikliku ja ysna suure auhinna aasta vikipedistile keegi Jimmy Wales. Aga noh, kyllap Epp teab paremini.) --Oop (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 10:39 (EET)

Asjaolu, kas hamburgeril võib olla üksainus definitsioon, sõltub sõnale definitsioon antavast tähendusest. Olen juba varem kirjutanud, mida EKSS arvab sõnast "definitsioon" ja viimase seletuses kasutatud sõna "täpne" tähendusest. Kui füüsikast õpime, et igasugune mõõtmine on alati ebatäpne, mõõtmisviga paratamatu, siis EKSS definitsiooni osas küll nii leebe ei ole (vt [3][4]). Ma ei tea, kuidas mul selle funktsionaalse lugemisoskusega on, filosoofias ja loogikas kah ilmselt mitte kõige tugevam, aga mulle tundub, et EKSS ütleb ju üsna üheselt, et definitsioon peab olema täpne, s.o vigadeta, põhjalik, üksikasjalik, konkreetne, kõrvalekaldumatu jnejne. --kanakukk (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 22:35 (EET).

EKSS annab näitelauseks ka : Definitsioon on ebaõige, ebatäpne, väär. Seega võib definitsioon olla ka ebatäpne, kaotamata õigust olla nimetatud definitsiooniks. Adeliine 17. veebruar 2013, kell 18:26 (EET)

Ahah... et siis naine tükati nagu on rase, aga siis jälle ei ole ka. Palun aidake aru saada! --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Mida tähendab, et andmed on kontrollimata? Milliseid toiminguid tuleks läbi viia, et kontrollida näiteks Ohmi seadust, või seda, kas Ribbentrop oli 23. augustil Moskvas, või seda, kas elevant kuulub imetajate hulka? Kas absoluutse tõeni on üldse võimalik jõuda?

Kohtumõistmine on üks ütlemata nüri tegevus. Tead küll, et inimene on pätt ja kaabakas, aga selle asemel, et ta kohe trellide taha panna või sunnitööle saata, peab hakkab tõestama, protsessi pidama, arutlema, näitama, selgitama. Oop on oma kasutajalehele teinud märkmeid õigusalaste küsimuste kohta. Kust võiks lugeda Epu tehtud märkmeid jämedate rikkumiste kohta? --kanakukk (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 22:35 (EET).

Raamatutele konkureerivad veebientsüklopeediad. Varsti konkureerivad ainult veebiväljaanded. Meie töö hakkab seisnema selles kui palju infot leiab Vikipeediast ja just emakeelset. Meie eelis on see, et artikli olemasolul on võimalik vaadata infot ka teistes keeltes. Autoriõiguse seaduses on sätestatud, millistel alustel on lubatud teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel Vaadake Andruse lisatud abilehele Vikipeedia:Viitamine ja Kasutaja arutelu:Stella-Theresa. --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 18:09 (EET)

Tsitaat tuleb vormistada tsitaadina. Tea entsüklopeedias kirjutatakse: "Hamburger on burger, kukkel, mille poolte vahele on pandud lisand." Miks me sellist asja peaks tahtma? Adeliine 17. veebruar 2013, kell 18:46 (EET)

Kahju vaadata, et Viki eestvedajad ei mõista, et Vikipeedias on viiteta definitsioon sama mis tädi Maali öeldu ehk siis sageli mõttetu loba, mis ei pretendeeri mitte millelegi--Bioneer1 (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 18:56 (EET)

Inglise vikis lisatakse uutele artiklitele "Järelvaatajas" (Uute artiklite voos) probleemideks "Viideteta - Sellel leheküljel ei viidata ühelegi allikale." Näitena võite vaadata en:Antonino Faà di Bruno, tööriistaribal vajutada linki "Kureeri seda artiklit". --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:05 (EET)

Kuidas siin teemas raamatute ja interneti või interneti ja vikipeedia konkurents üldse üles kerkis, mulle ei jõua kohale. Kas te näete, et on erinevus viiteta definitsioonil ja viiteta leheküljel/artiklil? Minu meelest eesti vikis on aastate jooksul püüeldud sellele, et definitsioon ise ei oleks kopipeist. Seda saab saavutada nii, et mitme allika definitsioon kokku sulandada. Mulle ei mahu pähe, miks on vaja nii massilist kopipasteeti vikisse, kui see on viki põhimõtete vastane tegevus. miks me siis kustutame uute tegijate kopipasteedid ja adminn oma kopipasteete ei paranda? Ave Maria (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:23 (EET)

Raamatute konkurentsi tõin sellepärast sisse, et meil on uued kasutajad kopeerinud ka teaduslikest raamatutest, peale siin mainitud EE ja TEA. Need lähevad arvatavasti kustutamisele kuigi kustutamismärkust ega mahakirjutamise malli pole pandud. --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:56 (EET)

On inimesi, kel on autoriõigusest oma arusaam, mis on nii kindel, et reaalsus puruneb sellega põrkudes. Yks selliseid raudseid kujutelmi on veendumus, et yhtki definitsiooni ei tohi mingil juhul tsiteerida. Reaalses, Eestis kehtivas autoriõiguse seaduses midagi sellist väidetud ei ole. Olen praeguse seaduse määratlusi ja nende piire ka mõned korrad selgitanud ning Bioneeri tsiteeritud jurist siinse arutelu alguses kinnitab sama hinnangut: AÕSi piirang tugineb mõistlikkusele, mis ongi põhimõtteliselt ebamäärane termin; seda selgitaks kohtulahend, mida antud juhul (veel) ei ole; kohtulahendi puudumisel arvab enamik juriste, et sellises ulatuses tsiteerimine, mis langeb yldjoontes kokku Eesti ajalehtede kunagise kokkuleppega, peaks olema lubatav. Aga nagu yteldud, tegelikkus ei pruugi mõnd inimest segada. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Teisalt ei ole enamik teatmikes (ja isegi teaduskirjanduses) ringlevaist definitsioonidest ylima täpsuseni lihvitud. Õigupoolest on nad pahatihti lihtsalt viletsas keeles ja nende ymber sõnastamine ei ole mingi probleem. Nii et definitsioonide tsiteerimine on juriidiliselt lubatav, kuid enamasti mõttetu. On olukordi, kus definitsiooni tsiteerimine võib olla oluline: need on juhtumid, kus mõni definitsioon on võetud laialdaselt kasutuselt täpsel, tsiteeritud kujul, mõiste defineerimise ymber on kujunenud suurem poleemika või eri koolkondades kasutatakse olemuslikult erinevaid definitsioone, mille võrdlev esitus ja analyys annab lugejale mõiste kohta olulist infot. Enamasti Vikipeedias tsiteeritud definitsioone siiski eriti ei analyysita. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Suurem jagu artiklite alguses antud määratlusi Vikipeedia eri keeleversioonides on viitamata, sest need ei ole täpsed tsitaadid ja viidet pole lihtsalt vaja. Vabandage väga, aga enamik Eestis kasutusel olevaid teatmeteoseid ei sisalda oluliselt paremaid definitsioone kui need, mida ma mulle tuttavale terminile mõeldes ise kymne sekundiga koostada võin. Pigem on need halvemad. Nii et selle vaidluse mõlemad osapooled võiks rahuneda ja pigem tööle keskenduda. Kui yhelauseliste artiklite vastastikuse kirjutamise-kustutamise ning yleyldise hysteeria asemel viitsiks Avjoska, Bioneer ja Epp neid artikleid pikemateks kirjutada, oleks sest Vikipeediale palju enam kasu. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Ma ei kavatsenudki siin järjekordset aia ja aiaaugu teemalist ette teada käiguga arutelu algatada, vaid tahtsin lihtsalt oma arvamuse registreerida. Mina olen lähtunud eeldusest, et administraatorid võtavad endale vabatahtlikult teatud vastutuse Vikipeedia käekäigu eest ning neil on õigus ja kohustus asjade kohta oma arvamust avaldada. Arvan, et igaüks peaks sõna võtma, kui on asju, millega ta pole nõus leppima. Kahtlemata oleks lihtsam käega lüüa, kui teiste arvamust järjekindlalt ignoreeritakse ja kaastegijaid igal võimalikul juhul sildistatakse ja naeruvääristatakse. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Kõik väga õige, aga tuleks aru saada, et õigluse loomine (taastamine?) polegi kerge ülesanne. Vt näiteks fantastilist filmi "Lord of War" (2005). Eriti tasuks tähelepanu pöörata sellele episoodile, mil Aafrika politseinik Mbizi tahab relvaärimeest maha lüüa, ja mida Interpolis töötav Jack Valentine talle selle peale vastab, ja eks filmi grande finale ole ka üsna selge sõnumiga antud küsimuses. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Jutt ei käi ju ainult autoriõigusest ja minu meelest isegi mitte peamiselt autoriõigusest. Autoriõiguse mängu toomine on tingitud sellest, et see tundus olevat ainus lahendus, kui kokkuleppele ega tervele mõistusele ei saa loota. Aga et seaduste tõlgendamisega ei tundu keegi hakkama saavat, on see sama lootusetu. Juristi vastusest ei selgu näiteks, milline on olukord siis, kui teatmeteosest järjest kõikide märksõnade definitsioonid maha kirjutatakse. Või kui kogu uus teos koosnebki ainult tsitaadist. Pealegi on väga harva tegu ainult ühe lausega. Sellest võiks järeldada, et saaksin õiguse, kui näiteks annaksin välja ainult tsitaatidest koosneva teatmeteose, mille iga märksõna all tsiteerin TEA entsüklopeediat. Aga selge see, et oletused ei vii meid kuhugi. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Probleemidele võib muidugi tähelepanu juhtida ka pikemat analüüsi lisamata. On inimesi, kelledele ka lihtsalt hüüatus – asi ei toimi! – on tarvilik indikaator kõrvalekallete olemasolule. Mina isiklikult vähemalt proovin mitte niisuguse lähenemisega indiviide mitte maha trampida väitega, et justkui tuleks olla konstruktiivne, küll aga olgu märgitud, et ilma sügavuti asja lahkamata ei saa teistelt oodata innukust võimaliku probleemiga tegelemiseks. Küsin veel kord, kas probleemne on kogu Bioneer1 kaastöö? Esimesest tähemärgist kuni kategooriateni välja? Kõik, kõik, kõik, ja absoluutselt kõik on vale? Kui ei siis, kust algab viga? Millised konkreetsed artiklid on halvad? Millised laused on halvad? Kusjuures paluksin mitte piirduda väitega, et see lause ei sobi, vaid näidata ära selle parem väljenduslaad. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

"Juristi vastusest ei selgu näiteks, milline on olukord siis, kui teatmeteosest järjest kõikide märksõnade definitsioonid maha kirjutatakse." AÕS § 4 lg 3: "Teosed, millele tekib autoriõigus, on: /---/ 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. /---/ Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi". AÕS § 251: "Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. /---/" Andmebaasi tsiteerimine on õiguspärane kasutus, täies mahus kopeerimine ei ole. Millises koguses tsiteerimine on õiguspärane ja millises mitte, on jäetud terve mõistuse otsustada; selleteemalised vaidlused lahendab kohus, kasutuskõlbulikke kohtulahendeid minu teada ei ole. Kui Bioneer on kopeerinud kymnete köidete pikkusest entsyklopeediast eraldiseisvate tsitaatidena isegi kaks tuhat lauset, on ysna kahtlane, kas see on niisuguses mahus, et rikub kasutusõiguse piire. Ise kysimus on, kas sel on mõtet. Miks on vaja siin jaurata selle asemel, et lugeda ise seadust ja selle kommentaare ning asi endale selgeks teha, ei oska ytelda. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Soovitan lugeda veidi ülalpool olevaid arutelusid teatmeteoste teemal, sealt saab teada, mida keegi on arvanud. Ka siin mitte osalenud inimesed on varem mujal samateemalistes aruteludes oma vastuseisu väljendanud. Mul pole aimugi, millise kasutaja lahkumisel oli au Oobile silma jääda, aga mina pidasin silmas muu hulgas inimesi, kes nende aruteludega seoses oma kasutajalehti kustutasid ([5], [6], [7], [8]) Kui ümberringi toimuvat ei jälgi, on statistikaarmastajal ju alati võimalus ka tegijate aktiivsuse muutumist tabelist järele vaadata. Aga jah, õnneks on ju tegelikult kõik korras, sest telekast öeldi, et 30 inimest hoidvat igapäevaselt Vikipeedial silma peal. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Jutt käib Toomasest, ülejäänud teevad ju kaastööd edasi. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Nojah, aga demagoogiaks on seegi hea argument. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Kui nüüd rääkida muistsetest õnneaegadest, siis enam-vähem nii arvan jah, et neist põhjustest, mille pärast mina hakkasin Vikipeediat tegema, pole enam suurt midagi alles. See oligi tollal minu jaoks hämmastavalt ainulaadne asi oma täiuslikkusetaotluses. Siin olid inimesed, kes olid tõeliselt pühendunud, viitsisid süveneda ja oma ninast kaugemale vaadata. Veel ehk isegi aasta tagasi ei olnud statistilised näitajad kõige olulisem eesmärk. Mõtlemise asendamine mallide ja reeglitega ning masinlik artiklite genereerimine on selliste eesmärkide saavutamisel kahtlemata äärmiselt tõhus ja "tulemuslik". Mõtlevate inimeste panust sellise tegevuse puhul tõepoolest enam ei vajatagi. Piisaks skännerist ja robotist. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Kui rikutakse mingeid reegleid, siis miks ei kasutata enese õigust "stewarditele" või teistele ülemustele kaevata? Kui reegleid ei rikuta, siis tuleks aru saada, et tehes kaastööd vabale entsüklopeediale, mida igaüks võib täiendada, siis on parima arusaama konflikt paratamatu. Aga pole viga, näiteks SIIT saab endale sellesamuse wiki tarkvara täiesti legaalselt ja ilma rahata alla laadida ning oma entsüklopeedia püsti panna. Vikipeedia artiklid saab alla laadida SIIT. Küllap saab robotiga Bioneer1 koostatud artiklid julmalt maha kustutada. Küllap naaseb siis ka oodatud õndsus, Kalevgi jõuab koju – oma lastele õnne tooma, Eesti põlve uueks looma... --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Siit on ysna kenasti näha, kuidas oma peas on ehitatud selline Vikipeedia, mida reaalses elus ei ole kunagi olnud, ning nyyd syydistatakse maailma, kuna see ei vasta kujutlusele. Kui oleks vähimalgi määral viitsimist tundma õppida, kuidas Vikipeedia tegelikult toimib, milline on selle ajalugu ja rahvusvahelised praktikad, siis poleks ka alust ennast paavstist pyhamaks kuulutada. Praegu jääb tõesti mulje, et Jimbo ja WMF kasigu teelt eest, Epp tuleb ja ytleb, kuidas on. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Kanakukk, ole hea loe varasemaid arutelusid ja kommentaare, mida leidub juba pikka aega mitmesugustest leksikonidest maha kirjutatud artiklite juures. Vikipeediat ei tehta ainult üldise arutelu lehel. Kõiki asju ei saagi seadused reguleerida. Kui inimesed püüavad ühise asja kallal koostööd teha, siis tuleb paratamatult üksteisega arvestada. Igaühel on vabadus asju teha, aga igaühel on vabadus ka arvamust avaldada. Ma ei loodagi, et minu seisukohad teistsuguse mõtteviisiga inimestele arusaadavad oleksid. Õieti poleks ma muidugi pidanud laskma ennast provotseerida. Ja muide, mul ongi viki oma arvutis, ja olengi vastumeelsed asjad sealt ära kustutanud. --Epp 18. veebruar 2013, kell 02:01 (EET)

Vikipeedia olemus peitub tegelikult mitte autismis, vaid koostöös. Muidugi võib nõuda, et kõik teeksid nii, nagu mina tahan, et kõik alluksid vastuvaidlemata just nimelt minu reeglitele. Aga siis pole mõtet väita, et just see ongi ainus hea ja õige Vikipeedia, sest sel poleks Vikipeediaga midagi pistmist. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Hea Epp! Minul on sellest küll kole kahju, et vikit ei tehta "Üldises arutelus". Mul kahjuks ei ole seda võimalust, et palgata inimest, kes saadaks mulle luureandmeid, mida Epp kuskil artiklis X kirjutas. Kui ise satun mõnele vajalikule arutelule peale – tore! Aga kui ei satu, siis internetiavarustesse ta jääbki. Epp, kus on õige vastus, mina ei leia! Palun aita! --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Milliseid küsimusi ei õnnestu eeskirjade-suunistega reguleerida? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Jah, kui tehakse ühist asja, siis tuleb üksteisega arvestada. Aga kui konsensusele ei jõuta? Stalini ajal oli lihtne, aga kuidas meil on? Hääletusega? Küsime WMF-ilt nõu? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Mida püüdsid selgeks teha väitega, et igaühel on õigus vabalt asju teha ja arvamust avaldada, ma ei mõistnud. Kui igaühel on õigus asju vabalt teha, siis milleks üldse see arutelu? Ma olen ikkagi aru saanud, et Vikipeedia ei ole lihtsalt üks suur liivakast, kus igaüks võib vabalt "asju" teha, vaid ta peab "asju" ikka mingitele printsiipidele tugedes tegema. Vabadus arvamust avaldada on ka olemas seni, kuni see teiste vabadusi ei riku. Ehk siis, kui Epul nägu täis sõimata, võib-olla koguni põhjusega, pole niisugune käitumine minu teada reeglitega kooskõlas. Väga võimalik, et see ei ole lubatud isegi siis, kui pooled annavad nõusoleku üksteise puhul vängemaid sõnu kasutada, ühesõnaga loobuvad kultuursest väljenduslaadist. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Seda on küll kaunis kurb lugeda, et isegi ei loodeta, et seisukohtadest saadaks aru. Kui inimene midagi arvab, siis ta ju loodab, et tema ideest mitte ainult ei saada aru (1. etapp), vaid et see ka ellu viidaks, s.t idee autoril õnnestus teisi veenda (2. etapp). Kusjuures, see on absoluutselt välistatud, et inimesed ideest aru ei saa, aga neid õnnestu veenda. See on ju absurd! Niisiis, teistsugune mõtteviis iseenesest ei tingi veel seda, et seisukohtadest aru ei saadaks. Stalin sai väga hästi metsavendade tõekspidamistest aru, lihtsalt ta ei viinud neid ellu. Ma siiralt loodan, et see mittelootmise asi oli lihtsalt prohmakas, mitte teadlik otsustus, sest andke andeks, kui inimesed isegi EI LOODA, et neist aru saadaks, milleks siis üldse see jant? See on ju arutelu risustamine, kui ma kirjutan teksti, mille puhul ma olen enam-vähem veendunud (aga seda see "mitte lootma" tähendab), et teised minust aru ei saa. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Teateid tegelikkusest neile, kes halavad, et ryvedad robotid lõhuvad õilsa Vikipeedia: Wikidata coming to the next two Wikipedias, en:Wikidata. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 13:01 (EET)

Ma pean küll nentima, et kasutaja Oop tundub olema reaalsustaju üleüldse minetanud ja ei suuda isegi seda tähele panna, et just tema ja Bioneeri tegevus on ikka päris mitmetel Vikipeedia igapäevastel kaastöötajatel tõesti kopsu üle maksa ajanud või siis vastupidi. Ja päris ausalt on nii mõnelgi kadunud ära igasugune soov sellises projektis sisulist kaastööd ka teha. Ja ma kardan küll, et parandamatu kahju on juba sündinud. -- Ahsoous (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 16:09 (EET)

Jälle probleemist kujuneb administraatorite isiklik sõda ja ideoloogiate kokkupõrge. Kas keegi lugupeetud administraatoritest vaatas ka Eesti Vabariigi presidendi aastavahetuskõnet? Vikipedistid peaksid siinset laadi küsimust võtma kui Vikipeedia progressina. Vikipedistidel peaks olema hea meel, et selline tähtis probleem üritatakse lahendada. Muidugi, probleemi lahendamine nõuab ratsionaalset arutelu, mis tundub olevat liiga palju küsitud.

Definitsioon

Teeksin ettepaneku, et reeglitesse võiks kirjutada lause (sõnastust võib loomulikult lihvida): "Vikipeedia artikli esimestes lausetes esitatud mõiste määratlus peab olema sõnastuslikult originaalne tekst."--Andrus Kallastu (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 23:53 (EET) Täiendasin lehte Vikipeedia:Vormistusreeglid.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 00:07 (EET)

See ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses sõnastuses. Ei saa aru mis vahe on tsitaadil ja originaalsel sõnastusel. Meil ollakse vastu just kopipeistile. Soovitakse, et Vikipeedias refereeritaks. --Tiuks (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 00:36 (EET)

Ütleme siis täpsemalt: See ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:09 (EET)

Mis mõte on tõstatada ettepanek, kui kohe pärast selle tegemist viiakse see juba ellu? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Mida tähendab "sõnastuslikult originaalne tekst"? Kui TEA kirjutab "Päike on kollane", kas ma pean siis kirjutama, et "Päike ei ole roheline, aga ka mitte must, niisamuti mitte roheline, sinine ka ei ole, pruuni kah ei leidu jnejne"? See nõue, et tuleb refereerida, mida plagieerida, on kirjas ka siin SIIN ("Despite the need to attribute content /.../"). Ei midagi uut siin Päikese all. Samas ei loeta Eesti (aga vb ka teiste maade AÕSi järgi) plagiaadiks faktide esitamist. Kui TEA leiab, et "hamburger on kukkel, mille vahel on lisand", siis ma võin selle rahumeeli, kas või endale otsaette trükkida, kui see on fakt. Kõik ülejäänud faktid võib kah endale igale poole trükkida. Mis vahe on faktikogumikul ja ilukirjandusel? Näiteks Sofi Oksaneni teost võin tsiteerida motiveeritud mahus, kusjuures terve raamatu tsiteerimist ei peeta motiveeritud mahuks. Kui Oksase surmast möödub 70 aastat AÕS-i tähenduses, siis võib täiesti legaalselt kogu raamatu endale otsa ette trükkida. Kui TEA sõnastik on Vikipeedia reeglite kohaselt ebausaldusväärne allikas ja seda kasutada ei tohiks, siis minu meelest ainult sel juhul saab keelata seda kasutamast, muul juhul on tegu täpselt samasuguse kirjaliku allikaga, nagu seda on "Eesti ajalugu" II või Mart Laari "Sinimäed 1944". Kui keegi tahab, et tema raamatuid ei kasutataks allikatena, siis tasuks need trükki andmata jätta. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Kas sellel on mõte või mitte, on omaette teema, aga lepime siis nii kokku, et Vikipeedia artikli esimeses lauses (või esimestes lausetes) esitatud mõiste määratlus peab olema sõnastatud nii, et seda ei ole võimalik pidada tsitaadiks, st, et see on sõnastatud originaalses ehk algupärases sõnastuses. Nii et kurb küll, aga "Päike on kollane" on vaja Vikipeedia jaoks esimeses lauses nii ümber sõnastada, et seda poleks võimalik pidada tsitaadiks. Artikli muudes osades ei oleks tsiteerimisega mingit probleemi, kui see toimub motiveeritud mahus. Autoriõigus ei kaitse fakte, ideid, kontseptsioone vms, vaid kaitseb teoseid. Kui fakt on kuidagi sõnastatud, on tegu teosega, mis on kaitse all. St, kaitse all ongi konkreetne sõnastus. Fakti ennast ei saa otsaette trükkida, sinna saab trükkida ainult teatud moel sõnastatud lause, mis on teos. Mida tähendab antud juhul mõiste "faktikogumik"? Saan ikkagi aru, et tegu on tekstiga, mis koosneb teatud lausetest. Kaitstud ongi needsamad laused. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:09 (EET)

Alustan lõpust. Faktikogumiku all pidasin silmas entsüklopeediaid, erialasõnastikke, s.t kõiki neid teavikuid, mille väljenduslaad on küllalt täpne ja kuhu ei saa, erinevalt luulest või proosast, panna kirja mingit lugu.

Edasi. Kuigi mina ja Oop ning küllap veel keegi oleme seda nüüd erinevas sõnastuses korduvalt öelnud, aga olgu siis uuesti välja öeldud. Jääb ebaselgeks, millega on see nõue põhjendatud, et kategooriliselt peab sõnastust muutma. Kui fakt on kirja pandud laadis, mis on ideaalne või sellele võrdlemisi lähedal, s.t selle ümbersõnastamine võtab ebamõistlikult palju aega, siis mina ei näe küll põhjust hakata mitu päeva tegelema küsimusega, kuidas mingit konkreetset nähtust nui neljaks oma sõnadega hakata seletama. Kui TEA või EE kirjutab, et "inimene on imetaja" või "Päike kollast värvi täht", siis ei pea hakkama keeletööd tegema. Või vaidlustab keegi asjaolu, et entsüklopeediates on faktide asemel hoopis kirjas jutud Lotte seiklustest? --kanakukk (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 18:34 (EET).

Õigus, et ega ratsionaalset põhjendust sellele nõudele pole ning nõude täitmine võib mõnikord toota ka päris pingelist mõttetööd (mis pole ju iseenesest halb). Kuid kui kaks väga tähtsat asja - Vikipeedia usaldusväärsus ja üldine kodurahu - on sellega päästetud (st, et inimesed ei lahku Vikipeediast tüliga), siis on ju juba päris palju saavutatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 21:54 (EET)

Minu meelest on usaldusväärsus ja üldine kodurahu üsna ratsionaalsed põhjendused, aga niisama asjakohane tundub ka seisukoht, et entsüklopeediatest refereerimist-tsiteerimist ei saa keelata. Kompromissi kahjuks ei oska pakkuda. --kanakukk (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 22:51 (EET).

Minu ettepanek ei sisaldagi tsiteerimise keeldu artiklis. Vastupidi: kui on erinevaid määratluste sõnastusi, millel on mõiste sisu avamisel eraldi väärtus, siis need tuleks kindlasti tsitaatidena artiklisse lisada. Refereerimist ei keela ju üldse keegi: Vikipeedia ongi üks suur referaat. Minu ettepanek puudutab ainult artikli esimest lauset või esimesi lauseid, mis peavad olema mõiste praegusel hetkel kehtivad määratlused ainult Vikipeedias kasutatavas originaalses sõnastuses. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 03:00 (EET)

Kui me võtame mingi jupi teksti ja kopeerime selle, siis on tegu kas tsiteerimise või ka millegi muuga. Kui me võtame teksti muudame sõnade järjestust, isegi nii, et mõte muutub, ei ole tegu tsiteerimisega, aga ei saa ka väita, et algallikas sedasi ütleb, ehk siis tegelikult ei ole tegu ka viitamisega, vaid mõnes mõttes nagu pettusega? Ma ausalt öeldes olen tüdinud vaidlemisest ja ka sellest, et nii mõneski mõttes õigustatakse massilist kopeerimist. Selles, et mõni enensestmõistetav sõnastus juhuslikult kokku peaks langema, ei ole midagi hullu ja seda ei heida siin keegi kellelegi ette, agamõningatel puhkudel on siin vikis paraku ühele algallikale tuginedes, üksikuid lauseid kohendades ka mitmetuhande kirjamärgilisi lugusid ning need enam hästi ei mõju. Ma saan aru sellest, et mõni uus kasutaja tuleb ja siis arvates, et ta täiendab sisu, kopeerib kusagilt mingit teksti, aga siis enamasti see tekst kustutatakse ja võimalik ka, et kui seda liiga palju tuleb kasutaja ka blokeeritakse, aga ma ei saa aru kui sellega tegelevad inimesed kes on siin olnud aastaid ja siis seda tegevust veel isegi võib juhtuda, et õigustatakse. Ja muide, kui sa siin enne viitasid hariduslikele või teaduslikele eesmärkidele, siis autoriõguste seaduses muide läheb lause edasi -- juhul kui ei taotleta ärilisi eesmärke (või midagi umbes sinnakanti, panin mälu järgi ja võin eksida), aga ära unusta, et Vikipeedia kui mitte ise otseselt ei ole äriline ettevõtmine, siis siinseid materjale peab saama kasutada ärilisel eesmärgil, ehk siis ka me ei tohiks nagu ilma tasu maksmata kasutada mingeidki teoseid illustreeriva materjalina. Mõtlemisteemat on küll ja veel ning tegelikult oleks vist ammuilma aeg need ja paljud muud teemad lahti rääkida. Aga selleks on kõigepealt alustuseks head tahet vaja. -- Ahsoous (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 02:11 (EET)

Esimene teema: minu originaalse sõnastuse ettepanek puudutas ainult artikli esimest, mõiste praegust määratlust sisaldavat lauset või lauseid. Artiklis mujal võib tsiteerida motiveeritud mahus. Teine teema: kui tekst sõnastatakse nii ümber, et selle mõte muutub, siis tuleb hakata uut sõnastust sisuliselt kontrollima, sest võib-olla on selliselt sõnastatud tekst ebatäpne ja vajab toimetamist. Kolmas teema: Autoriõiguse seadus sätestabki seda, et poes raamatu müümine ei keela selles raamatus kasutada tsitaate. Siin nii väga midagi seadusest väljapool mõelda ei ole, sest autor, kelle õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtusse. Mujalt ta õigust ei leia. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:25 (EET)

Meil segatakse alatasa ära kaks asja: kas miski on juriidiliselt lubatav ja kas see meist kellelgi meeldib. Õigupoolest veel kolmaski: kui miski kellelegi ei meeldi, kiputakse väitma, et seda ei luba Vikipeedia reeglid. Tegelikult see ju nii ei ole. Ärilisel eesmärgil koostatavas teoses teist teost mõistlikus ulatuses tsiteerida on igati lubatud. Kas konkreetselt selle teose tsiteerimine Vikipeedias kellelegi meeldib, on hoopis teine kysimus; igal juhul ei ole näiteks entsyklopeediate tsiteerimist Vikipeedias mitte yhegi reegliga keelatud. Nii et kui näiteks TEA entsyklopeedias on kirjas "Päike on kollane" ja keegi kirjutab Vikipeedia artiklis ""Päike on kollane."<ref>TEA entsyklopeedia</ref>", on kõik korras nii õiguslikult kui ka Vikipeedia enda reeglite kohaselt. Kui ma vihkan TEA-d või pean sellist tsiteerimist mõttetuks, on mul õigus artikkel enda arvates paremini ymber kirjutada, aga niisugust tsiteerimist ma keelata ei saa. Samamoodi on kõik juriidiliselt ja vikireeglite kohaselt korrektne, kui kirjutatakse "Maale lähim täht Päike on kollast karva.<ref>TEA entsyklopeedia</ref>", sest see pole kyll tsitaat, kuid viide fakti allikale kehtib. Kui keegi kopeerib niisugusi tsitaate massiliselt või kasutab poole artikli pikkusi tsitaate, võib tema tegevus olla juriidiliselt vaieldav, kuid yheselt ebaseaduslik see ei ole. Samuti võib, kuid ei pruugi see olla Vikipeedia reeglite vastu (liiga mahukas tsiteerimine yhes artiklis on, arvukad tsitaadid eri artiklites ei ole). See tähendab, et kuni pole otseselt rikutud ei seadusi ega Vikipeedia reegleid, ei ole yhelgi Vikipeedia kasutajal õigust teise kasutaja sellist tegutsemist otseselt keelata. Teisest kyljest ei saa otseselt keelata ka hädaldamist, et maailm läheb hukka. Vikipeedia seisukohast oleks muidugi kasulikum, kui nii masstsitaator kui ka tema vastased tegeleksid millegi kasulikuga, näiteks kirjutaksid need õnnetud artiklinupsakad ymber korralikeks artikliteks. Aga sundida neid ei saa. --Oop (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 12:47 (EET)

Mõistlik jutt! Näib, et selle keerulise teema käsitlemine on nüüd jõudnud õnneliku lahenduseni. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:34 (EET)

Eesti arhitektuuri pildid

Commonsist kustutatakse usinasti Eesti arhitektuuri pilte, mis tänu meie suurepärasele autoriõigusele sinna ei sobi. Kas keegi tegeleb selliste piltide päästmisega, et ei juhtuks nii, nagu läks artiklis Tartu Kaubamaja, kus kolmest fotost sai järsku null? --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 16:29 (EET)

Kuni meil ei ole panoraamivabadust aitab ainult arhitektidelt loa küsimine (mis päris uute hoonete puhul on üpris lihtne, kuna arhitektid on endiselt elus ja üldiselt vastavad kiirelt e-kirjadele). Seda vähemalt siis, kui soovime neid pilte Commonsis hoida. Uuematest hoonetest (ja teistest objektidest) ei tohi Commonsisse pilte lisada, kui selline luba puudub!

Mingil erilisel päästmisaktsioonil ei ole mõtet. Uuematest hoonetest ei ole üldiselt ka väga pilte lisatud (tihti on ka lisajateks välismaalased, kes ei tea midagi FOP-ist) ja sageli on need fotod halva kvaliteediga. Parem teha juba uuemad kvaliteetfotod ja oodata panoraamivabaduse sissejõudmist seadusesse. Vastavad ettepanekud olen ka seadusekoostajatele nõutud vormis edastanud.

Ma otsin endalt mõne kaubamajast tehtud foto, mis on piisavalt üldine, et kasutamiseks sobiks. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:23 (EET)

Uuematest Eesti hoonetest on pilte Commonsis omajagu ja naiivsed inimesed panevad aina juurde. (Nt Flying Saucer on teinud arvukalt selliseid fotosid, Tartu kategoorias torkab kohe silma Hansakeskus.) WLMi raames muud võimalust ei olnudki, samas on meil kyllalt kultuurimälestisi, mille arhitekt pole 70 aastat surnud. (Nt Ylikooli arhitekt Viktor Kessler syndis 1873, ent võis vabalt elada yle 1942. aasta - ja surmaaeg on teadmata. Matteus, Tippel, Onton...) Mõni ekspordib ka eesti vikist pilte Commonsisse, kui neile pole õigel ajal hoiatussilti lisatud. Mõistlik oleks tuua need tagasi, et meil artiklid tyhjaks ei jääks ja inimeste töö raisku ei läheks. Aga noh, mitte midagi teha on muidugi mugavam - tyhja meil seda Tammekannu villat tarvis on. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 21:01 (EET)

Uuema arhitektuuri pilte ei ole Commonsisse üle viidud. Ainult seda, millega seal probleeme ei teki.

Võid ju hakata sellel teemal kõvasti lärmi lööma, aga sellisel juhul on tulemuseks ainult see, et Commonsis hakatakse palju usinamalt pilte kustutama. Praegu ei ole seal inimesed seda väga märganud. Seega ei ole asi sugugi mugavuses.

Nagu ma juba välja tõin, siis on ka lahendus olemas nende fotode Commonsisse jätmiseks. Igati teostatav. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Wiki Loves Monuments 2012

Wiki Loves Monuments raames commonsisse üles laaditud piltide juurde on tulnud sildid, et oleks soovitav eesti vikipeediasse üle tuua. Autoriõigused ei luba neid commonsis hoida. Kas on mingi automaagiline võimalus nad üle tuua või on see puhas käsitöö? Kyng (arutelu) 8. märts 2013, kell 12:55 (EET)

Commonsis väitis yks kasutaja "Template:Move to et.wiki" arutelus mullu, et selleks on bott ja WikedKentaur peaks täpsemalt teadma. --Oop (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:10 (EET)

Kasutaja:KrattBot?--Morel (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:51 (EET)

Kunagi kasutasin selleks enda botti, nüüd olen kasutanud kellegi teise loodud üldist süsteemi [9], aga tundub, et see süsteem enam ei tööta [10]. --WikedKentaur (arutelu) 11. märts 2013, kell 08:45 (EET)

Aga kuidas selle probleemi siis lahendada saaks? Kõiki pilte malliga märgistada on isegi paras töö, käsitsi ymber kolimine on veel vaevalisem. Ja seni muudkui kustutatakse. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:23 (EET)

Oop. Ole hea ja ära tekita pidevalt tühjast kära. Commonsi hingeelu sa paraku ei mõista. Selliseid probleemseid faile on käputäis ja nende ümberkolimine ei ole väga suur probleem. Täna õhtul tõstan need kustutatud kah meile ümber. Ivo (arutelu) 11. märts 2013, kell 15:59 (EET)

Tuleb oodata, mida Commons fair use upload bot-i omanik vastab [11]... --WikedKentaur (arutelu) 14. märts 2013, kell 11:23 (EET)

Nüüd on sai kõik kustutatud failid siia üle toodud. Ivo (arutelu) 16. märts 2013, kell 01:34 (EET)

Raivo Puusepp

Kui enne tõin välja, et alati saab ka arhitektidega rääkida, siis nüüd on meil luba ükskõik kui palju pilte Puusepa projekteeritud hoonetest vaba litsentsi alla üles lisada. Seega võite julgelt kõik oma fotod Tartu Kaubamajast ja Solarise keskusest Commonsisse üles lükata. Ivo (arutelu) 28. märts 2013, kell 12:19 (EET)

Wikidata tuleb märtsi alguses

Praeguste plaanide kohaselt 6. märtsist jõuab Wikidata ka eestikeelsesse Vikipeediasse. Mõneks ajaks tähendab see põhiliselt seda, et intervikilinkide lisamine käib mitte harjumuspäraselt artiklis endas, vaid Wikidata kaudu: igas Vikipeedia keeleversioonis tekib artiklist vasakult seisva lingiloetelu alumisse otsa uus link, kust pääseb Wikidatasse. Seal käib uue keele lisamine lehekylje lõpust. Lähemalt loe siit. Edaspidi kavatsetakse hakta Wikidata kaudu haldama ka muid andmeid (nt synni- ja surmakuupäevi), aga sellega läheb aega. Kui keegi tahab kohutava robotluse vastu protestida, olgu lahke ja marssigu plakatiga WMFi kontori ette San Franciscos. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:00 (EET)

Väga hea! Midagi sellist ma ootasin juba ammu. Õnneks on nii, et kohalikud intervikilingid on wikidata omade suhtes ülimuslikud, s.t kui link on mõlemas, siis arvestatakse kohalikku (vahel on see kasulik). Aga kogu see intervikindus peaks nüüd potentsiaalselt sujuvam saama. Infokastidega on asi ilmselt tiba keerulisem, aga eks ootame ära.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 18:04 (EET)

Inglise vikisse enam artiklisse interlinke lisada ei saa. Link on Wikidatasse. Lisasin lingi aga kahjuks ei tekita see kohe linki eesti vikisse. Tuleb vist mõni aeg oodata. --Tiuks (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 01:04 (EET)

Nüüd peaks asi toimima. Kui mõne artikli servas ei ole veel näha kirja "Redigeeri linke", siis aitab purge ehk tuleb teha "nullmuudatus", vajutad "muuda" ja siis teksti ühtegi muudatust tegemata "salvesta". Kui see tulemust ei anna, siis võib Wikidatas vastava kirje juures veel eesti viki link puududa. Siis mine teise Vikipeedia kaudu Wikidatasse vastava kirje juurde ja lisa eesti viki link. Või ei olegi üldse Wikidatas seda kirjet veel, kuigi mitmes vikis on sama teema artiklid olemas. Siis tuleb Wikidatas luua uus kirje ("Create a new item" vasakul menüüs). Kui artiklis näitab kenasti linki "Redigeeri linke" ja Wikidatas on olemas kõik samad intervikid, mis siinses artiklis, võib ja on soovitav keelelingid artikli tekstist kustutada. Siis tuleks resümeesse märkida Wikidatat nimetav põhjendus, muidu võidakse seda pidada vandalismiks. Pikemat selgitust ja tegevusjuhiseid erinevate olukordade jaoks saab lugeda inglise vikist. Adeliine 7. märts 2013, kell 16:34 (EET)

Kas nende keelelinkide eemaldamisega hakkab mingi hetk ka mõni robot toimetama? Juhendeid tuleks täiendada intervikilinkide osas.--Kyng (arutelu) 7. märts 2013, kell 21:11 (EET)

Selletarbeline Addbot juba toimetab. Adeliine 7. märts 2013, kell 21:32 (EET)

Minu meelest ei tuleks kulutada inimressursse keelelinkide eemaldamiseks, küll robot selle ära teeb. Sest ega nad otseselt ei sega.--Morel (arutelu) 7. märts 2013, kell 23:54 (EET)

Jah, ma olen nõus. Lihtsalt kui keegi tahab seda ise teha, siis on see lubatud. Muidugi, kui bot jätab mõne lingi alles, siis tuleb lähemalt vaadata, milles asi. Adeliine 8. märts 2013, kell 00:28 (EET)

Meil ei ole uuel artiklil Wikidatat. Lisan ingliskeelse viki, siis tuleb alajaotus "Teistes keeltes" aga isegi peale seda ei tule redigeerides võimalust Wikidatasse minna. Seni olen lisanud eesti lingi ingliskeelse viki kaudu. Kas see on normaalne? --Tiuks (arutelu) 8. märts 2013, kell 00:47 (EET)

Intervikisid vanamoodi lisades Wikidataga ühendada ei saa. "Ühendus" ehk keelelingid ja tekst "Redigeeri linke" tekivad siis, kui Wikidatas lisada item-isse eesti viki artikli link (ja vajadusel purge-ida artikkel). Tulebki lisada ingliskeelse viki kaudu (võib ka Wikidatas item-it otsida, aga minumeelest on see tülikam). Adeliine 8. märts 2013, kell 01:53 (EET)

Sellega on üks suur jama. Nüüd lihtsalt ei panda enam intervikilinke. Mida sellega annaks ette võtta? Kas keelitada inimesi vähemalt artikli teksti neid lisama ja siis tekitada robotid, kes asja korda ajavad? --Epp 9. aprill 2013, kell 22:04 (EEST)

Ma ei usu, et see on hea lahendus. Ma ei ole kindel, kas robotid Wikidatas uusi itemeid teevad, kahtlen, olemasolevatele lisavad uusi linke küll. Asi on lihtsalt uus, küll harjutakse. Adeliine 9. aprill 2013, kell 22:09 (EEST)

Senise kogemuse järgi enamasti poleks uut vaja teha. --Epp 9. aprill 2013, kell 22:13 (EEST)

Olen ilmselt pannud tuhandeid intervikilinke, sest inimesed on selle tegemata jätnud. Seda aastaid enne igasugust wikidatat. Tihti ei tee seda just uued kasutajad. Vanasti oli muidugi nii, et kes oma artikleid jälgis, see nägi, et sinna interwiki linke lisati ja ehk hammustas lõpuks läbi, millega tegemist on. Nüüd lingid justkui "ilmuvad" artiklisse, ilma, et seal midagi muudetaks. See ehk kinnitab varemgi esinenud usku, et interwiki linke panevad robotid ja inimese käsi üldse mängus ei ole. Ega siin muud pole, kui tuleb kasutajatele, kes pidevalt interwikid panemata jätavad, arutelulehele kirjutada. Ja seda tuli ennegi teha. --Kyng (arutelu) 9. aprill 2013, kell 23:06 (EEST)

Ma pidasin silmas seda, et uued ja juhuslikud kasutajad vanasti kopeerisid neid nt inglise viki artiklist. Teine asi on see, et ka uute artiklite vaatajaid on vähem. Aga las siis olla, küll keegi koristab. --Epp 9. aprill 2013, kell 23:11 (EEST)

Mul kipub praegu nii olema, et ma ei oska wikidatasse uut asja juurde tekitada. Korra üritasin ja see ei õnnestunud, niisiis olen uute tekitamisest loobunud ja lisan neid üksnes siis kui leian, et mingis vikis on need juba olemas. Ja seda ka, et inglisvikis on artiklite juures wikidata enamasti vist küll olemas, samas aga mallide ja kategooriate juures see puudub ikka. Niisiis küsin, et kas see ikka töötab juba nii nagu selle väljatöötajate peas idee tasandil? -- Ahsoous (arutelu) 10. aprill 2013, kell 00:06 (EEST)

Töötab ka kategooriate jm puhul, aga nende peale pole vist roboteid veel lastud. Mis sul wikidatas siis ei õnnestunud? Ma olen paar uut seal teinud, ei märganud erilisi probleeme. Küll on olnud see, et linkide artiklisse ilmumiseks peab selle tühisalvestama. Või vähemasti selleks, et kohe näeks.--Morel (arutelu) 10. aprill 2013, kell 00:45 (EEST)

Kindlasti on robotid juba kategooriate kallal ka. Olen oma silmaga näinud, et meil kategoorialehtedelt võtavad robotid keelelinke ära. Ilmselt võtab natuke aega ja ühekorraga ei toimu. Adeliine 10. aprill 2013, kell 00:49 (EEST)

Olen mitmel korral näinud probleemi, just kategooriate puhul, et eestikeelset linki pole pandud teiste juurde vaid on tekitatud oma item. Vb polnud need ka enne ühendatud ja nüüd robotid automaatselt teevad neile uusi? Legobot näib olevat selliste asjadega hakkama saanud olevat.--Kyng (arutelu) 10. aprill 2013, kell 09:12 (EEST)

Tegin väikese screencasti selle kohta, kuidas Wikidatasse uus Item luua: Kuidas luua uus Wikidata 'item'?. Kavaliteet on nagu on, aga peaks olema arusaadav küll.--Kyng (arutelu) 10. aprill 2013, kell 10:57 (EEST)

Minu meelest peaks iw-de lisamine olema niisama lihtne kui Hotcat'i abil kategooriate redigeerimine. Päris loogiline oleks ka, kui alamjaotuses "Tööriistad" oleks vastav link, kust ma saaks Wikidatasse (kusjuures, mitte lihtsalt kuskile esilehele, vaid et ta juba ennetavalt otsib seda pealkirja, kust mind edasi suunati), kujunduse "Vector" puhul (ise olen monobooki fänn) tunduks omakorda loogiline, et ülevalt noolega menüüst oleks võimalik valida käskudele kaitse, jälgi, kustuta, teisalda ka käsk "lisa interviki". --kanakukk (arutelu) 10. aprill 2013, kell 11:43 (EEST).

Teated

Minu arvates ei tohiks nii suuri bännereid lisada. Olgu üks teade (Tartupeedia) või teine (tõlketalgud), aga praegusel kujul on see juba spämm. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:06 (EET)

Alustan muust. Teadete peitmisel antakse kasutajale "cookie" (brauseri andmebaas), mis aegub ~30 päeva pärast. Kui keegi vahepeal muudab teateid, siis need kasutajad, kes on teated ära peitnud, neid iseenesest mõistagi ei näe (kui nad just vahepeal oma "cookisi" ära ei kustuta). Mediawikis kirjutatu põhjal saan aru, et kui suurendada seda numbrit SIIN (1), siis muutub kõigile teade uuesti nähtavaks. Teine, ja ilmselt mugavam võimalus, oleks paluda, et muudetaks faili DismissableSiteNotice.php, nagu on kirjas SIIN (2), siis ei ole vaja numbri suurendamisega tegeleda, banner muutub automaatselt kõigile uuesti nähtavaks.

Mis puutub nüüd Ivo tõstatatud küsimust, siis natuke robustne on teine jah. Võib-olla teha font pisut väiksemaks ja "italic" eemaldada? --kanakukk (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 20:16 (EET).

Kui teha alumine teade püstkirjas, siis kaks kirja ei eristu. Muide, märtsis läheb palju hullemaks, meil on siis ysna mitu yritust korraga: fotovõistlus, euroartiklite võistlus, tõlketalgud ja Tartu teatriartiklite võistlus. (Neil, kes on bännerid kinni keeranud, WMEE-d Facebookis ei jälgi ja lehti ka ei loe, on taas hea võimalus karjuda, et miks keegi neile koju kirju ei saada.) Ilmselgelt kõiki korraga yles panema ei hakata, aga korraks võiks kõik sealt läbi joosta (kord yks, kord teine). Ja ma ei ytleks, et kaks rida teksti "nii suur bänner" on, WMF kasutab märksa suuremaid. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 20:30 (EET)

Kas midagi niisugust on OK? Suuri bannereid võib kasutada küll, aga nad peavad soliidsed välja nägema.

Ma ei ole varem aru saanud kriitikast, et Oop on üsna teravate ütlemistega, aga praegu ma tunnen küll, et ämblik jooksis üle näo. Ehk võtaks nivoo või koguni kolm tasemalt. Saan aru küll, et adminn ja puha, aga ma ju tegelikult pakkusin ise lahenduse probleemile, kuidas peidetud teated nähtavaks teha, kui sinna lisandub midagi uut. Pole ju ka tegu mingi pseudoprobleemiga. --kanakukk (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 21:27 (EET).

Minu meelest see Kanakuke bänner on väga hea.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 00:15 (EET)

Tõlketalgute asjus tuleks tegelikult Ritalt kysida, see on tema bisnis. --Oop (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 00:39 (EET)

Tere, jah, nii on väga ilus, natuke värviline ka, hakkab paremini silma. Aitäh! Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:04 (EET)

Kanakuke bänner on jah hulga parem. Praegune kriibib tõsiselt silma.

Ning ma ei tahagi öelda, et infot ei peaks jagama, kuid väga oluline on ka viis, kuidas seda tehakse. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:38 (EET)

Hommikust! Kas keegi oleks nii kena ja paneks uue bänneri üles? Mulle siin paistab praegu veel see vana. Aitäh! Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 10:16 (EET)

Lisasin. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 11:35 (EET)

Suur tänu. Meeldib. Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 11:36 (EET)

---

Minu meelest on see teade preagu koletult kobakas ja silmatorkiv. Võiks ehk olla kas või midagi sellist lihtsat:

Toimuvad: Tõlketalgud | Tartu teatriloo artiklivõistlus | Taani-teemaliste artiklite võistlus

Mis WMFi suurtesse korjandusbänneritesse puutub, siis neid kasutatakse tavaliselt lühiajaliselt ja mõnevõrra erinev tarkvaralahendus võimaldab neid mõistlikumalt kasutada (iga kord ei näidata ja anonüümsed kasutavad saavad teadet peita). 90.190.114.172 24. märts 2013, kell 09:08 (EET)

Koletult kobaka kohta ei oska öelda, aga silmatorkiv peabki olema, muidu pole sel mõtet. Adeliine 24. märts 2013, kell 14:05 (EET)

Mallindus

Palun, kas keegi mallitark saaks üle vaadata, mida see anonüümus on teinud. Poolkeelsed mallid, isegi kui nad on sisuliselt vajalikud, ei sobi mitte.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 23:50 (EET)

Kirjutised, mis algavad E-ga ja lisaks on veel kolm numbrit

• Rahvusvaheline E-teede võrk
• Toidulisaained ja Toidulisaainete loend

Kas on võimalik, et tuleb nimedekonflikte formaadis Exxx, kas selliseid nimesid on veel ? suwa 23. veebruar 2013, kell 20:13 (EET)

Toidulisaainetest tuleb kirjutada oma nime all, nii et E-ga pealkirjad võiksid käia teede kohta. Algusesse võib panna lingi toidulisaainele. Andres (arutelu) 24. veebruar 2013, kell 11:21 (EET)

Piiskopkondade vapid

Teiste keelte artiklites [12] ja [13] (lisaks tuleb teiste keelte artiklid üle vaadata) on põhimõtteliselt vale vapp. Laadisin ühe pildi üles (kuigi ka see pole päris õige, sisaldab piiskoppide ja ordumeistri perekonnavappe), aga ei oska seda artiklitesse lisada. Kui üritan midagi teha, hakatakse mind jälle trolliks või millekski taoliseks sõimama. Palun aidake. --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 16:07 (EET)

Kas kõnealune pilt on see? Selleks, et seda saaks teiste keeleversioonide artiklitesse lisada, peab see olema Commonsis. Piltide lisamise koht vaata nt Vikipeedia:Piltide kasutamine. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:29 (EET)

Asukoht Alaskal

Kuidas teha, kui nt mägi asub Alaskal? USA asendikaardil Alaska puudub ja see mägi on mallist vasak pool. Geonarva (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 16:39 (EET)

Kas Alaska asendikaarti pole? Äkki saaks selle teha? Taivo 25. veebruar 2013, kell 18:47 (EET)

on ikka. --Ahsoous (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 19:24 (EET)

Aga kuidas saab sellest asemdimalli teha, et mallis:Mägi kasutada? Ei saanud ar kahjuks. Geonarva (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:21 (EET)

Nüüd peaksid saama kasutada, kui sa asendikaardiks Alaska märgid. -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:34 (EET)

Suur aitäh. Geonarva (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:14 (EET)

Uued leheküljed

Kas keegi märgib uute lehekülgede lehel vigased artiklid kontrollituks? Palun ärge tehke seda, kui te tegelikult ei kontrolli. --Epp 26. veebruar 2013, kell 07:32 (EET)

Võimalik, et märkijate arusaam vigadest on lihtsalt teistsugune. Näiteks keeletoimetamise märget mõistetakse kyll väga erinevalt. Mõni näide vigaste "kontrollitute" kohta? --Oop (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 11:48 (EET)

No näiteks teisaldasin 6–7 artiklit. Keeletoimetamise märkusega erilist probleemi pole märganud, aga toimetamismärkusi pannakse küll täiesti suvaliselt, kui nt artikkel nõuaks tegelikult keeletoimetamist või vormistamist. --Epp 26. veebruar 2013, kell 11:58 (EET)

Nojah, minu arust paned sa ise ka märkusi ysna suvaliselt, aga eks see olegi suuresti maitse asi. Mõni paneb enda kaastööle kohe toimetamismärkuse kylge, sest ei usalda enda õigekirja. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:04 (EET)

Kas pole äkki nii, et administraatorite artiklid märgitakse automaatselt kontrollituks? Andres (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 12:30 (EET)

Need märgitakse jah, aga praegu on ka sisselogimata kasutajate omi seal. --Epp 26. veebruar 2013, kell 12:32 (EET)

Proovisin just artikli James Cagney peal: see muutus kontrollituks peale seda, kui ma seal lihtsalt muudatuse tegin, ehk siis artiklid muutuvad kontrollituks ka peale seda, kui admin neid muudab.--Kyng (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 13:07 (EET)

Minul küll ei lähe. Ilmselt ikka ainult siis, kui klikkida "Märgi see leht kontrollituks". Olen nt ise muutnud artiklit Kárášjohka, aga see on ikka kollane. Neid teisaldatud artikleid polnud ka minu mäletamist mööda keegi muutnud. Ka Cagney on mul kollane. --Epp 26. veebruar 2013, kell 13:18 (EET)

Proovisin ka. Kollasest valgeks läks siis, kui vajutasin "Märgi see leht kontrollituks". Lihtsalt muudatust tehes ei muutunud midagi. Kuigi mul on ka mingi hägune mälestus, et admini muudatus peaks sama triki tegema. Adeliine 26. veebruar 2013, kell 14:16 (EET)

Infoks niipalju, et minul ei ole mitte ühtegi kollast rida ja ma pole seda ka ammuilma näinud. Jah kunagi tõesti oli, aga sellest on ikka vist aasta vähemalt möödas. -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:40 (EET)

Neid kollaseid ridu näed uute artiklite lehel. Artiklis muudatuse tegemine (oled sa adminn või mitte) seda kollast tausta ei kaota. Ma kunagi isegi märkisin korralikke artikleid seal kontrollituteks ja püüdsin ülejäänusid toimetada, aga sellest juba õige palju aega möödas. Kui nüüd vahel neid ette võtan, siis seda kontrollituks märkimist ma küll enam teha ei malda, sest see ei paistnud nagu olevat asi, mida väga vaadatakse. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:24 (EET)

Tavakasutajal ei ole mingit kollast riba. --Tiuks (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 18:41 (EET)

Ütlen nii, et ma ei tea – minul ka ei ole. Ju on asi mingite seadistustega seadistatav, aga kuidas see käib pole aimugi. Ning veel üks tähelepanek - võimalik, et ma eksin, aga tundub, et tollel uute artiklite lehel ei ole üldse näha lehekülgi, mis on kuskile teisaldatud? -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 23:12 (EET)

Mul igatahes on. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:04 (EET)

Kontrollimislogi: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ALogid&type=patrol&user=&page=&year=&month=-1&tagfilter=&hide_patrol_log=1 --WikedKentaur (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 23:44 (EET)

Kontrollimislogi näitab seda, et kui administraator lehte muudab on leht automaatselt kontrollitud. Keegi võiks avaldada saladuse, kus saab märkida "Märgi see leht kontrollituks". --Tiuks (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:31 (EET)

Eks seda siis administraatorid saavadki ainult. Artikli enda teksti lõpus on selline pisike link. Adeliine 27. veebruar 2013, kell 13:39 (EET)

No tore kui see nii on. Mul pole sellist linki samuti. -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:54 (EET)

See link ilmub ainult siis, kui artikkel avada uute artiklite lehelt. --Vihelik (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:57 (EET)

Seal see tõesti ilmub -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:08 (EET)

Värvitoonide kasutamisest

Sellel nädalal on esile tõstetud artikkel "Michael Wittmann". Minu meelest ei ole sõjaväelase malli puhul punase tooni kasutamine kuigi hea. Parem oleks kollane värvus (#EEDD82), nagu näiteks artiklis Harald Nugiseks, või sinakas toon (#b0c4de, lightsteelblue), nagu on näiteks artiklis Alfons Rebane. Nende värvuste taustal on musta värviga kirjutatud nime parem lugeda. Arvamused? Mõtted? --kanakukk (arutelu) 4. märts 2013, kell 15:55 (EET).

Keegi on igatahes heaks arvanud, mallides Persoon ja Sõjaväelane selleks värviks punane valida. Siniseid ja kollaseid toone on teistelegi elukutsetele mõeldud. Ka eesti sõjaväelaste jaoks on ette nähtud sinine (see vist Rebasel ongi?) värv aga ma pooldaks ühte värvi kõigile. Ei tea ka, mis loogika järgi neid värve kunagi valitud on.--Kyng (arutelu) 4. märts 2013, kell 16:42 (EET)

Punase võiks tõesti ära muuta. Muusikutel on kõik tagasihoidlikud värvid {{Muusikute info/doc/liigitus}}. --Tiuks (arutelu) 4. märts 2013, kell 16:45 (EET)

Varikontodest

Ühe kasutaja arutelus tuli jutuks, et varikontod on keelatud. Olgugi et seda võib nõuda, siis praktiliselt saab mingeid sanktsioone rakendada alles siis, kui isik deklareerib, et ta rikub seda reeglit. IP-aadress ei ole nagu isikukood, mis on igal kasutajal erinev. Sama IP-aadress on näiteks koolide arvutiklassidel või ühe perekonna liikmetel. Ärge siis palun hurjutage uute ja vanade kaastöölistega, kui nende IP-aadress klapib, ja ärge väga pikki blokeeringuid kodumaistele aadressidele jagage. --kanakukk (arutelu) 6. märts 2013, kell 23:55 (EET).

hm, kuidas selline küsimus saab üldse kerkida, mumeelest adminniks ei tohigi saada/olla inimene, kes sellist asja ei tea. suwa 7. märts 2013, kell 08:31 (EET)

Kas meil on keegi varikonto tõttu blokitud? Ma ei tea ausalt yteldes yhtki juhtumit. --Oop (arutelu) 7. märts 2013, kell 16:06 (EET)

IP-aadressi alt kirjutajad ei puutu ju kuidagi varikontode küsimusse. Pealegi, kui inimene registreerib kasutajanime, siis ei saa tavalised inimesed (sh adminid) vaadata, mis IP-d ta kasutab. Seega pole meil tehniliselt võimalik kindlaks teha, et kaks kontot kuuluvad samale isikule. Kui ta nende kahe kontoga kahtlasi asju ei tee (mis võiksid algatada uuringu, kas kontod kuuluvad kokku), siis kasutagu pealegi kaht, kui soovib. Adeliine 7. märts 2013, kell 16:12 (EET)

Kunstiteostest tehtud fotode õigused Eestis?

Kas keegi oskab öelda, kuidas on Eestis reguleeritud nende piltide taaskasutamine, mis on Commonsis litsentsiga PD-Art? S.t kui on tehtud foto kunstiteosest vms. Commonsi vastaval selgituslehel on näha, et riikide lähenemine erineb.--Morel (arutelu) 10. märts 2013, kell 13:24 (EET)

eRT: Autoriõiguse seadus, §18 ja sealt edasi :) suwa 19. märts 2013, kell 14:44 (EET)

Wikiexpedition to Chernobyl Exclusion Zone

Dear editors of Wikipedia!

We are happy to inform you that Wikimedia Ukraine plan to organize Wikiexpedition to Chernobyl exclusion zone on May, 24. Participants who want to take part and can arrive to Kyiv up to this date please inform User visem from Ukrainian Wikipedia and send photocopy of your passport to board@wikimediaukraine.org.ua. Please do it as quickly as possible, because of difficulties with procedure of application. Deadline – March, 23. Participant should be editor of Wikimedia projects, older than 18 years old, after trip should improve his local chapter of Wikipedia with information from the trip. Wikimedia Ukraine cover all expenditures for trip to Chernobyl zone from Kyiv. Road to Kyiv participants should paid by themselves. Number of places is strictly limited. --Visem (arutelu) 19. märts 2013, kell 11:59 (EET)

Kui keegi on tõepoolest tõsiselt huvitatud, siis võib teha Wikimedia Eestile ettepaneku sõidukulude katmiseks (tervikuna või osaliselt). Ma pole kindel, kas meil eelarves see raha on, aga kui on soovijaid, siis võime asja arutada. Umbes selliste asjade jaoks see MTY ju ongi. --Oop (arutelu) 19. märts 2013, kell 13:08 (EET)

We will be very happy if someone from Estonia will join our trip! --Visem (arutelu) 19. märts 2013, kell 14:25 (EET)

Kas vastuolu Vikipeedia põhimõtetega ehk definitsioonide temaatika

Palun vaadake arutelu Kauplus: [14]. Kas originaaldefinitsioonide välja mõtlemisel läheme pahuksisse Vikipeedia põhimõtetega, ühtlasi vähendades selle usaldusväärsust?--Bioneer1 (arutelu) 25. märts 2013, kell 15:20 (EET)

Vaadake jah. Vastasin sellele hypoteesile samas kohas pikemalt. --Oop (arutelu) 26. märts 2013, kell 13:32 (EET)

Kas Sa pidasid tegelikult silmas seda arutelu: Arutelu:Doos (üldmõiste)? --Epp 26. märts 2013, kell 22:07 (EET)

Jep, sorry. --Oop (arutelu) 27. märts 2013, kell 02:29 (EET)

Kui keegi püüaks tõestada, kas see hüpotees on õige või vale, siis tuleks kindlasti analüüsi kaasata reeglistik (mina Oobi vastusest seda kohta ei suutnud leida). Näiteks, õiguskantsler alustab kõiki oma soovitusi sellega, et ta selgitab, milliste eeskirjade alusel ta toimib, kuidas on temale delegeeeritud vastav õigus; kohus mõistab kellegi süüdi mõne paragrahvi alusel. Asjaolu, et Oop kuskil midagi toimetas või lisas allikaid, ei vasta ju üldse küsimusele, kas definitsioone võib ise välja mõelda!

en:Wikipedia:No original research kirjutab, et absoluutselt kõik väited peavad tuginema avaldatud allikatele, tuuakse välja ka erand: kui on olemas mõistlik eeldus, et kirjapandu on sisuliselt õige, aga kirjutamise hetkel ei ole sobivate allikate leidmine võimalik, siis võib väiteid kirja panna ka viitamata.

Kui mingi definitsiooni osas tekib tõsine vaidlus, siis minu meelest langeb ära see võimalus, et on olemas mõistlik eeldus või et "Igaüks tegelikult teab, mis on kauplus" (Adeliine). No järelikult igaüks ei tea, kui on selline elav arutelu! On muidugi ka võimalus, et mina ja mõned veel ei ole igaüks.

Minu meelest saab avalauset ja sissejuhatust (kõik see, mis jääb enne esimest alapealkirja) viitamata kirja panna vaid juhul, kui on olemas seda toetav sisuline (s.t allikatega varustatud) artikkel, mis definitsiooni kinnitab.

Kust leida vajalikke allikaid? Mina pöörduks EKI poole. Las nad siis peavad vastavate asjatundjatega nõu, vaidlevad selgeks, mis on hüper- ja supermarket, kiosk, pood ja kauplus. Ehk sünnib pingsast arutelust artikkel, mis erisusi üksikasjaliku täpsusega lahkab. --kanakukk (arutelu) 26. märts 2013, kell 19:37 (EET).

Tubli, KanaKukk. Eks tuleb oodata, kuni kõik Vikipedistid mõistavad, et viitamiseta pea mitte kusagil läbi ei saa ja definitsioonide omalooming on jaburdus, original research n-ö --Bioneer1 (arutelu) 26. märts 2013, kell 21:03 (EET)

Siis Bioneer (ja Kanakukk loe siis ka edasi, seda sama lehte millele siin viitad): <tsitaadi algus>"For example: the statement: "Paris is the capital of France" needs no source, because no one is likely to object to it and we know that sources exist for it."<tsitaadi lõpp> -- ja lõpetaks jahumise. Entsüklopeediat tehakse ikka inimestele, kellel vähemalt paar klassi haridust on ja mitte selleks, et kasutuid viitamisi hunnikusse toppida. -- Ahsoous (arutelu) 26. märts 2013, kell 21:56 (EET)

Minu taluvuspiir on käes, ma lihtsalt ei jaksa rohkem idiootsustega võidelda. Palun protokollida, et minu arvates on ise kirjutatud definitsioonide kurat teab kust tooduist mystilistel põhjustel halvemaks pidamine totrus - ja mul pole rohkem jaksu ega aega, mida siinse diskussiooni peale raisata. --Oop (arutelu) 27. märts 2013, kell 02:29 (EET)

Loomulikult on viitega parem kui viiteta. Minu mõte oli selles, et kuna definitsioone on sama asja kohta olemas erinevaid, siis usutavasti on võimalik esitada mingi selline lihtsakoeline üldine definitsioon, mis peegeldab üldsuse/tavalise inimese (ma ei oska hetkel seda paremini nimetada) üldist arusaama kauplusest. See on see, mida igaüks teab, see on fakt, millele ei pea allikat otsima, sest see on kõigile teada ja iseenesestmõistetav. Kui me tahame esitada võimalikult täpset, lihvitud ja head definitsiooni, siis on teine asi. Aluseks on mul siin arusaam, et definitsioon ei kaota õigust olla nimetatud definitsiooniks, kui ta on (kellegi arvates) veidi ebatäpne või millegipärast (subjektiivselt) vilets. Adeliine 26. märts 2013, kell 21:30 (EET)

Adeliine, võib-olla teha nagu täpsustuslehekülgedega? Öelda, et kauplusel on erinevaid tähendusi, ja siis omakorda kirjutada kõnekeelne variant, eksperdi arusaam ja legaaldefinitsioon? --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

Ma alustaksin sellest, et minu meelest kõnepruuk, nagu osa kaastöölistest tegeleb "jahumise" või "idiootsustega", siia keskkonda küll ei sobi. Noh, eks me võime muidugi üksteist võidu vittu saata, aga kas see viib tõesti edasi või? Katsuks ehk tsiviliseerituks jääda? Kui aruteludest osavõtmine käib üle jõu, siis saab seda ka päris mitu nivood leebema tooniga välja öelda, on ju Vikipeedia tegemine vabatahtlik. Ja üldsegi, kelle käest ma siis veel pean nõu küsima, kui mitte administraatorite käest? Mina olen aru saanud, et üks teie ülesannetest ju ongi see, et aitate tõstatunud küsimustega.

Ma tunnistan ausalt, et oma igapäevaelus juhindun teadmisest olla heatahtlik, püüan mitte kellelegi halba teha. Ma tõesti ei tea, milline paragrahv käsitleb joobes juhtimist. Ja Vikipeedia reegleidki tean üsna ebamääraselt. Püüan ümbritsevast mõõtu võtta ning kuidagi elu mööda saata. Ma olen Vikipeedia ideoloogiast nii aru saanud, et isetegevust on siin hoopis vähemal määral, kui näiteks TEA kirjastuse poolt väljaantavast entsüklopeediast.

Midagi sellist, nagu Epp kirjutab (24. märts, 22:42): "Kui allika jutt on eksitav või vigane, tuleb seda paremaks teha", on minu arusaamade järgi Vikipeedias absoluutselt välistatud. Või ongi nii, et kui mulle tundub mõne ajaloolase jutt "eksitav või vigane", siis mul on lubatud seda oma arusaamade järgi kohandada? Ma olen aru saanud, et isegi vale sünniaega ei tohi me parandada. Kui allikas nii seisab, siis tuleb see kirja panna. Psüühika on mul loodetavasti korras, ja muidugi ma saan aru, et tavalises entsüklopeedias ma saaksin lisada joonealuse märkuse, et see laialt levinud sünniaasta on ekslik, aga siin vist ei tohi?

Ahsoous kirjutab Prantsusmaa pealinna näitel, et kõiki fakte ei pea viitama. Kirjutasin ju isegi ennemalt, et äärmisel juhul võiks definitsiooni (faktide jada?) viiteta kirja panna ehk juhul (ikka selle vaimus, et isetegevust olgu minimaalselt), kui artikli ülejäänud viidatud sisu seda toetab. Bioneer1, kelle tegevuse (definitsioon rangelt viidata) vastu te protesteerite, oli sellega niisamuti nõus. Teile see lahendus ei sobinud, olevat jahumine, idiootsuste kultiveerimine jnejnejne. Ise ikka saate aru, mille vastu ja kelle poolt te olete? Arusaamatuks jääb näiteks seegi, kuidas pidi pealinna näide toetama seda, et kaupluse definitsiooni võiks "lambist" kirja panna. Jah, küllap et ma enam-vähem suudan lapsele selgeks teha, mis on kange alkohol, limonaad ja piim või pandakaru ja hunt, aga tõenäoliselt on nende täpne kirjeldamine võrratult palju keerulisem. Minul võttis igatahes erinevate kaupluste loend küll silmad kirjuks (ja tegi lauba niiskeks!): [15] [16].

Muide, asi on naljast täita kaugel. Üldsegi mitte väga kaua aega tagasi oli "Pealtnägijas" juttu, kuidas ametnikud on vanalinnas tegutsevate stripiklubide ees jõuetud, sest seaduse silmis on tegemist toitlustusasutustega. Artiklist võib lugeda näiteks järgmist: "Mihhail Korbi sõnul on hea, et see diskussioon praegu tõstatus. "Ma arvan, et tuleb alustada sellest, et seadusesse sisse viia teatud mõisted: mis see ööklubi on, mis on striptiisiklubi ja mis on pubi, mis on restoran. Isegi selliseid tavalisi lihtsaid asju seal ei ole /---/"".

Lõpetuseks. Võib-olla keegi selgitab, millised reeglid on täitmiseks, kes on siinsetest ülemus (kelle sõna maksab)? Näiteks, suwa, Ahsoous ja vist veel mõned viitasid "tervele mõistusele". Jah, hea küll, küllap vajadust selle teadmise selgelt väljaütleva allika järele, et Moskva on VF pealinn, kellelgi ei teki (kuigi ilmselt on artiklis olemas infobox, kus on kirjas ka pindala, rahvaarv, mis on koos pealinnaga viidatud), aga võib-olla kauplusega asi enam nii selge ei ole. Pealegi, on ju veel ka reegel en:Wikipedia:Common sense is not common. Loomulikult olen ma mitte keegi, võite mu rahumeeli ära blokeerida. Võite definitsioone peast kirjutada, punase tulega üle sebra jalutada, täis peaga rooli taha istuda jnejne. Kui keegi tunneb, et vererõhk läheb liialt lakke vastuse kirjutamisega, jätke ta siis üldse kirjutamata. Ma tunnistan ausalt, et kõigi reeglite läbilugemine ja täpse hierarhia selgeks tegemine, ja siis veel viimaks ladusa, no tõesti ammendava vastuse kirjutamine (erakordne vastus tavaliselt püüab ennetada kõiksuguseid potentsiaalseid küsimusi, s.t kirjutaja peab tegelema paljugi "kastist välja mõtlemisega", tooma paralleele, näiteid, lõputult motiveerima), võtab meeletult aega. Ma olen ju öelnud sedagi, et eestikeelne Vikipeedia jääb veel ilmselt aastateks mustandi staatusesse. Keegi ei pea nüüd nui neljaks mulle midagi tõestama hakkama. Mina Mediawikisse surkima ei lähe. Katsun kuidagiviisi oma elutee lõpuni saata. Ja las siis pealegi olla selline olukord, mil administraatorid annavad üksteise võidu teineteisele vasturääkivaid ukaase.. Jõudu! Priiust! Pikka iga ja palju elutahet! --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

kui tore on poliittehnoloogilist kantseliiti lugeda ja sellega saab hakkama samamoodi kui 198x etv-s nii uutjad kui purupunad üksteist marksi-leniniga klohmisid ... ikka väärikalt kordamööda tsiteerides ... palun siis vastuseks lugeda sissejuhatust terve mõistuse kasutamise võimalusele ... https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Common_sense#Use_common_sense suwa 26. märts 2013, kell 21:55 (EET)

Viitama peab fakte. Definitsioon ei ole fakt. Järelikult ei ole mitte mingit vajadust seda viidata. Seega, milleks kõik need vaidlused?

Ja üldse võiks meil olla originaaldefinitsioonid, sest a) koostöös peaksime suutma tekitada paremad sõnaseletused, kui ükskõik milline eestikeelne teatmik on seda seni teinud b) see on märk kvaliteedist c) üldiselt kiputakse tänapäeval palju Vikipeediale viitama (stiilis "Vikipeedias on see defineeritud, kui...") ning seega oleks kellegi teise definitsiooni kasutamine kaheldava väärtusega. Lisaks ei ole põhjust uute artiklitega nõnda kiirustada, et ei jõua isegi korralikku sisu kokku panna. Ivo (arutelu) 26. märts 2013, kell 23:50 (EET)

Definitsioon kui faktide kogum v-o tõesti pole fakt (?), aga definitsioon ise ju koosneb faktidest, mida seetõttu peaks üldjuhul viitama?--Bioneer1 (arutelu) 27. märts 2013, kell 10:46 (EET)

Mina olen aru saanud, et definitsioon püüab erinevalt koolilapse pikast "udutamisest" anda täpse ülevaate oluliste tunnuste ülesloetlemisega. Tunnuse kohta ütleb EKSS iseloomulik omadus, erijoon. Faktid on minu arusaamade järgi needsamad omadused-erisused, mis mingil viisil (aprioorse või empiirilise kogemuse kaudu) kindlaks tehtud.

Näiteks hundi kohta teab Vikipeedia kirjutada: Canis lupus on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Kas see on definitsioon või temale eelnev kirjeldus, ei tea. Igal juhul on siin üles loetletud mingeid tunnuseid, mis vastavat isendist iseloomustab. Mismoodi on definitsiooni võimalik ilma faktideta kirja panna, mina ei tea.

Ma ei ole teatmike sõnaseletusi nii üksikasjaliku pilguga vaadanud, et teaksin kaasa rääkida, kui viletsad nad on. Oletame, et halbu seletusi neis leidub. Samas, kui näiteid küsida Bioneer1 hoogtöödest, siis on mökk-mökk või valveloosung "otsi sealt kuskilt "üldise arutelu" arhiivist". Kohtus selline süüdimõistmine küll läbi ei läheks. Ivo, ma saan aru, et sa oled nõus sellega, et kui artikli sisu definitsiooni toetab, siis definitsiooni viitama ei pea? --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

Tegelt on muidugi nii, et keegi ei viitsi vaielda ja veel vähem pikki tekste lugeda, mille mõte jääb vähemal või suuremal määral segaseks. (Siinkohal siis hoiatus, et kes lugeda ei viitsi, ärgu parem edasi lugegu.) Ja tegelikult on nii, et vaielda oluliste või mitte nii oluliste küsimuste puhul on tunduvalt parem vabas õhkkonna, näiteks veiniklaasi taga. Siis on ka võimalik enamvähem kõiki pooli rahuldava konsensuse või vähemalt kompromissini jõuda. Kirjutades ei pruugi see eriti õnnestuda ja ka mõttevahetus on tegelikult pärsitud. Teema juurde edasi minnes, mida me tahame, kas võimalikult täpset definitsiooni või pigem asja olemuse enam-vähem täpset kirjeldust. Isegi reaalainetega, mille definitsioonid võiksid olla tunduvalt täpsemad, kui humanitaarainetega, pole see sugugi mitte ühene. Usutavasti oled sa nõus, et põhikooli, keskkooli ja ülikooli jaoks kõlbulikud definitsioonid on mõnevõrra erinevad. Elementaarne näide on Newtoni II seadus, mille põhikooliaegse definitsiooni võid nii keskkooolis ja ka hiljem ülikoolis füüsikat õppides rahumeeli kõige kaduva teed saata, juhul muidugi kui sa füüsikaõpetajaks ei õpi. Aga kui hakata mõtlema, milline definitsioon sobib üldentsüklopeediasse, siis tuleb välja, et esmane peaks olema just nimelt see kõige esimene definitsioon mida õpid. Ja asi on lihtsalt kasvõi selles, et ülikoolis õpetatavast, ei saa lihtinimene absoluutselt mitte aru. Matemaatikas näiteks Pythagorase teoreemi erinevaid tõestusi on üle 300 ja nüüd, et hakata mingisugusele konkreetsele neist viitama, kas on ikka mõtet? (Muide selle teoreemiga on lugu nii, et kooliprogrammis olev tõestus ei ole sugugi mitte kõige lihtsam). Aga kaupluse juurde tulles, meil on ilmselt kõigil oma ettekujutus, mis asi see ikkagi on ja eri inimeste nägemused võivad kõikuda siia-sinna, kuid ühest definitsiooni kipub olema võimatu kirja panna. Paraku on tihtipeale selline olukord, et kõige lihtsamaid ja elementaarsemaid asju on kõige raskem täpselt defineerida. Näiteks maja ja hoone on kaks täiesti erinevat mõistet, mis küll suures osas kattuvad, aga samas ka väga palju erinevad. On ehitisi (ja ka mitte ehitisi) mis on majad ja ei ole hooned ja samamoodi on hooneid, mis ei ole majad. Aga kui defineerima hakkad, võib juhtuda, et sa ei oskagi tuua välja seda, mis on mis! -- Ahsoous (arutelu) 28. märts 2013, kell 00:51 (EET)

Kuid selles ongi Vikipeedia tugevus, et kollektiivse töö tulemusena leitakse lõpuks ka näiliselt elementaarsele mõistele parim võimalik definitsioon, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset. Kuna Vikipeedias on ruumi laialt, võib artiklis esitada ka kõik teised 300 ajaloolist või muu tasandi definitsiooni, et anda käsitletavast mõistest võimalikult ammendav pilt. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. märts 2013, kell 07:18 (EET)

Ahsoous, see on üsna kindel, et ma ei ole suurem asi sõnaseadja. Ma siiski püüan enne "salvesta" nuppu oma teksti üle lugeda ja tavaliselt lasen tal enne kui teele saadan, natuke .doc failis settida. Kui minu mõtted jäävad kuskil ebaselgeks või näiteks kahtlete, kas me mõistame mingit sõna samas tähenduses, siis võib ju oma nimeruumi teha lehe "/Ajutine" ning seal siis protseduurilisi küsimusi arutada. Seal saab pläkerdada boldi ja underlinega, kopeerida-kleepida, kasutada tärni või koguni kaht.

Edasi. Muidugi olen ma nõus, et lasteentsüklopeedia, üldrahvalik entsüklopeedia ja ülikooli käsitus on erinev. Aga millist entsüklopeediat me siis teeme?

Ja veel edasi. Kirjutasin juba varemalt (pisut teiste sõnadega), et minu arvates Vikipeedia ideoloogia järgi Viki ei ütle, kuidas on, vaid mida erinevad inimesed arvavad, et on. Ühe jaoks on kauplus suvaline siseruumides toimiv ostlemispaik, teise jaoks on kauplusel kindel arv ruutmeetreid (mõlemad konstrueeritud näited). Võib-olla Vikipeedia ideoloogia järgi ei peakski nendest kahest arusaamast püüdma mingit definitsiooni välja mõelda (a la "ostlemispaik, millel on x ruutmeetrit"), vaid kirja panema, et "Kaupluseks peetakse " ... " [1] või " ... " [2]."?

Kuidas toimida, kui mingis allikas on sünniaasta vale? Kirjutasin, et tavalises entsüklopeedias ei oleks küsimustki teha joonealune märkus. Kas siin tohib, ma enam nii kindel ei ole. Mina saan nii aru, et Vikipeedia ei luba ise mõelda, ise otsustada, vaid tuleb viidata ja lasta lugejal otsustada.

Ma Pythagorase teoreemidesse ei viitsi süveneda, aga kui nad on kõik sisuliselt erinevad, siis muidugi tuleb nad kõik kirja panna (võib-olla on just see 278. teoreem lugejale kõige arusaadavam?) ja neile viidata. Vikipeedias tuleb kõigele viidata. Isetegevust ei ole. Vähemalt mina saan aru, et ma ei tohi hakata omast tarkusest kirjutama, mis on siider või pesukaru või ootepaviljon või eliitkool või kiirendusrada või Silvergate jne. Või äärmisel juhul ainult siis, kui on olemas alapeatükid, mis minu juttu sisuliselt, s.t allikatega toetab. --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2013, kell 00:43 (EEST).

Kui sa küsid, millist entsüklopeediat millisele tasemele me teeme, siis ma ei oska sellele vastata. Igaühel on oma nägemus ja lõppude lõpuks võiksid siit kõik kasu saada. Sellest on ka tingitud, et asju tuleb mõnevõrra lihtsamate sõnadega kirja panna, kui seda teaduslikud tekstid, aga liiga lihtsaks ei saa ju ka minna. Kui sünniaasta mingis allikas on vale, siis võiks seda ju lihtsalt kõrvale jätta, aga kui kuskil on ära seletatud nüansid (kasvõi näiteks Stalini sünniaeg või muide enamikes /kui mitte kõikides/ eestikeelsetes raamatutes on Bachi sünnikuupäev vale) siis tuleb asi ka siin ära selgitada. Minu meelest me saame küll suhteliselt vabalt kirjutada, kes on pesukaru, aga et siidreid on eesti keeles vähemalt 3 erinevat asja, siis tegelikult tol puhul piisab avalauses lihtsalt lühikirjeldusest, aga erinevad käsitlused saab lahti kirjutada hiljem ning siis juba koos täpsemate viidete ning selgitustega. -- Ahsoous (arutelu) 2. aprill 2013, kell 02:14 (EEST)

Vikipeedia toimetaja peaks tehtud tööga ikka kaasa mõtlema. Kui leiad, et kasutatavas allikas on viga ja seda tuleb ette, et on, siis on ikka äärmiselt rumal see tuimalt maha kirjutada. Alati peab säilima allikakriitika ja kogu see jutt, et vikipeedia ei luba ise mõelda...tule taevas appi. Võib-olla niipalju, et ei tohi ise asju leiutada. Aga kuidas on võimalik hinnata allikate väärtust, neid võrrelda, asju ümber sõnastada ilma õiget tähendust kaotamata jne. ilma kaasa mõtlemata, see on võimatu. Ma leian, et märkused on selline koht, kus võib vigu välja tuua ja viga põhjendada, täpsustavalt seletada. Ise olen nii teinud artiklis Arsenal-Crossley: allikas läks iseendaga vastuollu. Kaupluse praegune definitsioon on minu meelest väga hea ja erinevalt mõne väidetest pole seal mingit originaaluurimust. Kõiki fakte annab välja lugeda ka seadustest või ENE-st või EKSS-ist. Naljakas on mõelda, et kui ma kunagi Vikipeediasse kaastööd tegema hakkasin, siis ma ka kirjutasin ENE-st mõned laused väga täpselt maha ja kohe ilmus mahakirjutamise mall. Nüüd on teisest entsüklopeediast maha kirjutamine vaat et norm ja mõni teeb lausa propagandat, et ei tohikski mingit teist sõnastust kasutada.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2013, kell 10:54 (EEST)

---

blokeerida kauaks 194.204.4.246

Sest ta on palju pahandust teinud, ma ei jõudnud kõike tagasi parandada. --Kk (arutelu) 26. märts 2013, kell 20:19 (EET)

blokeerisin--Bioneer1 (arutelu) 26. märts 2013, kell 20:53 (EET)

Tor Nessling

Tere. Ma kirjutasin sellise artikli: Kasutaja:Gwafton/Tor Nessling. Kas keegi vőib selle őigekiri läbi vaada? Minu eesti keele oskus pole piisavalt hea.

Siin on inglise keeline artikkel: en:Tor Nessling. See vőib olla kasulik. --Gwafton (arutelu) 31. märts 2013, kell 01:37 (EET)

Keegi pole artiklit muutnud. Kas põhjus on üks järmisest?

• teema ei ole huvitav
• artikkel on liiga pikk
• liiga palju vigu, ei saa aru
• artikkel on täielik, seda ei saa paremaks teha

--Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 16:19 (EEST)

Tegin mõned parandused, on veel palju parandada. Soovitaksin panna artiklinimeruumi, siis torkab parandajatele rohkem silma. Andres (arutelu) 4. aprill 2013, kell 16:30 (EEST)

Tõstsin artiklinimeruumi Tor Nessling. Jutt on arusaadav, kuid tekst vajaks päris palju keeletoimetamist. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. aprill 2013, kell 18:18 (EEST)

Tänan palju abi eest! :)

Aga oleks parim olnud, kui lehekülg oleks Teisalda-nupiga ülekantud. Nüüd artikli ajalugu on kaotatud. --Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 20:11 (EEST)

Artikel on nüüd esialgse ajalooga teisaldatud. Tänan kőiki, kes on artikli parandanud. Loodetavasti sellest on eestlastele rőőmu. --Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 23:57 (EEST)

Keeleliselt on see hetkel ikkagi üsna probleemne. Esmalt oleks võinud vead parandada ja alles siis teisaldada. Ivo (arutelu) 5. aprill 2013, kell 01:30 (EEST)

Jah, see oli minu esiaigne kavatsus. Ma saan ka lisa Sisu-artikelid teha, kui keegi neid läbi vaadab. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 01:50 (EEST)

Minu meelest on nii, et kui artikkel on artiklinimeruumis, siis on palju rohkem šansse, et keegi seda parandab. Andres (arutelu) 5. aprill 2013, kell 08:06 (EEST)

See on tõsi, aga ma ei taha panna siia artikleid, kus on palju õigekirjaprobleemid. Ma ei tea eestikeelse Vikipeedia tavasid, aga paljudes teistes Vikipeediatest sellised sageli kustutatakse. Ma püüan alati head kvaliteeti tegema. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 11:18 (EEST)

Sa ei saa ju seda üksi teha. Praegu on ühe päevaga valdav osa vigadest parandatud. Andres (arutelu) 5. aprill 2013, kell 11:33 (EEST)

Eesti Vikipeedias ollakse nii mõneski asjas palju tolerantsem kui suurte keelte vikipeediates. Eriti puudutab see eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste kaastöid. Nii et pole vaja liigselt tagasihoidlik olla: kõik saavad ju aru, kui välismaalane püüab täiendada eestikeelset Vikipeediat. Au ja kiitus! --Andrus Kallastu (arutelu) 5. aprill 2013, kell 15:16 (EEST)

Ma voin artikleid ka rohkem teha, kui keegi neid läbi vaatab. Ma kirjutan artikli alati esmalt kasutajalehele, ma ei taha keeleliselt halvad artiklid Vikipeediasse teha. Minu arust on oluline, et väikestes keeltes kirjutatakse head artiklid head viidetega, et nende keelte räägijad saavad usaldusväärt teaved omas emakeeles leida. Seega keel jääb elavaks. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 19:03 (EEST)

Pruugi Tor Nessling pole oluline teema, aga üks põhjalik artikkel head viidetega edasi eesti keeles. :) --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 19:08 (EEST)

Soome kultuuri tuntakse Eestis üldiselt vähe. Seetõttu on igasugune info teretulnud! --Andrus Kallastu (arutelu) 6. aprill 2013, kell 09:11 (EEST)

Small new feature

Hi!

Apologies for using English. This is an announcement about a small new feature, which has been enabled here now that it is translated, and should appear soon. We call it post-edit feedback, and is a confirmation message that appears after you save an edit (see screenshot). The message fades away automatically after three seconds, and can be removed immediately with a button ("x"). It was created by the Editor Engagement Experiments team. Before deciding to roll it out permanently, we ran an experiment to measure the impact on new editors. We saw very positive results: edits by new contributors increased 23% with a confirmation like this, with no increase in the rate at which they were reverted.

If you don't want to see this feature at all, you can hide it in your personal CSS. Simply add the code below to Special:MyPage/common.css:

.postedit {
	display: none;
}

Thanks, and please reply here if you have any questions or see bugs. Steven (WMF) (arutelu) 3. aprill 2013, kell 01:41 (EEST)

Reference desk

Kas ei võiks asutada sellise lehe, nagu inglise wiki en:Wikipedia:Reference desk? Sarnane leht on olemas ka väiksemates wikides, nagu sloveeni- või soomekeelne.--Miacek (arutelu) 6. aprill 2013, kell 20:29 (EEST)

Jah, muidugi, kui keegi viitsib seda teha. Andres (arutelu) 6. aprill 2013, kell 21:57 (EEST)

mis selle abinõulaua kirjakeelne nimi oleks ja kes seal küsimustele vastata jõuaksid? suwa 6. aprill 2013, kell 23:29 (EEST)

vastab Wiri (?) --WikedKentaur (arutelu) 7. aprill 2013, kell 08:36 (EEST)

Näib, et huvilisi on. Ma ise ei ole WikiSyntaxis ega HTMLis kuigi osav, ehk keegi teeb kujunduse ära. Ja nime osas peame kokku leppima. Humanitaar-/sotsiaalvaldkonnas küsimustele vastamiseks oleksin ise valmis. --Miacek (arutelu) 7. aprill 2013, kell 16:35 (EEST)

Lubamatu nõksuga reklaam ajakirjalt Looming rikub Vikipeedia linke

LUBAMATU NÕKSUGA KOMMERTSREKLAAM AJAKIRJALT LOOMING. Valides näiteks Loomingus ilmunud luulelinke Vikipeedias käsitledavate eri isikute lehekülgedel, ilmub Loomingu käesoleva aasta kolmas number koos ajakirja neljanda numbri eelreklaamiga. Selline Vikipeedia linkide muutmine ei ole õige asi. --Niki (arutelu) 10. aprill 2013, kell 14:43 (EEST)

Karl Martin sinijärv alt leidsin viite Loomingusse ja veidi ringi kaevanuna väidan, et nad on muutnud oma kodulehte. Tegemist pole eriti keerulise parandusega. Sisuliselt on vaja kõigile loomingu linkidele teha umbes selline teisendus: http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=280 http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=280 . -- Irve (arutelu) 16. aprill 2013, kell 01:10 (EEST)