Ordinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
täiendatagu |
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:Q7519600 |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
[[Kategooria:Religioon]] |
[[Kategooria:Religioon]] |
||
[[en:Ordination]] |
|||
Redaktsioon: 15. aprill 2013, kell 09:25
|
See artikkel on religioossest mõistest; nime teiste tähenduste kohta vaata artiklit Ordinatsioon (täpsustus) |
Ordinatsioon on vaimulike ametissepühitsemine. Sõna ordinatsioon kasutatakse ka vastava pühitsuse tähistamiseks: "Tal on ordinatsioon." tähendab "Ta on vaimulikuks pühitsetud."
Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ordinandiks ning ordinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat ordinaaliks.
Ordinatsiooniriitus on kasutusel mitmes suures religioonis, sealhulgas kristluses, judaismis, islamis ja budismis. Kristlikus kontekstis samastatakse ordinatsiooni sageli vaimulikuseisuse sakramendiga.
Ordinatsioon roomakatoliku, ortodoksses ja anglikaani kirikus
Neis kirikutes on kolm ordinatsioonitaset: piiskop, preester ja diakon (hierarhia on aja jooksul muutunud). Tavapäraselt läbitakse need tasemed üksteise järel: esmalt diakonaat (diakonina), siis presbüteraat (preestrina) ning viimasena episkopaat (piiskopina). Enamik vaimulikke on enne preestriks ordineerimist "ajutised diakonid". "Alalised diakonid" ei jätka preestritasemel, mis võimaldab katoliku kirikus pühitseda ka abielumehi. Kõik peapiiskopid, kardinalid ja paavstid on piiskopid, ehkki on olnud ka diakonkardinale ja preesterkardinale.
Ordinatsiooni korraldab piiskop apostelliku suktsessiooni alusel. Rooma-katoliku kirik nõuab ka, et piiskopid pühitseksid paavsti õnnistusel, mis tagab kiriku ühtsuse. Preestriks pühitsemine on eeldus, et vaimulik võiks anda armulauda.
Naiste ordineerimine
Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel teoloogilistel põhjustel traditsiooniliselt meestele. 20. sajandi keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja Eesti luterlikud kirikud) siiski alustanud naiste ordineerimist, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes naisrabid.