Korv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KLBot2 (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:Q201097
12. rida: 12. rida:
[[Kategooria:Anumad]]
[[Kategooria:Anumad]]
[[Kategooria:Käsitöö]]
[[Kategooria:Käsitöö]]

[[en:Basket]]

Redaktsioon: 15. aprill 2013, kell 06:58

Käsitsi valmistatud korvid Tartu hansapäevade Jõelinnas, juuli 2012.jpg
Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012
Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012.

Korv oli algselt vitstest, puukoorest või muust vastupidavast looduslikust materjalist punutud avar anum, mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis vedelikke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on plastmassist või metallist ostukorv.

Korv võib olla pealt lahtine või kaanega suletav, kaas võib omakorda olla korvi külge kinnitatud või eraldiseisev. Leidub ka korvide ja muude anumate vahelisi üleminekuvorme nagu korvpudel.

Anumatena kasutati korve paljudes kultuurides mitmesuguseks otstarbeks, näiteks kartulivõtul kartulite kogumiseks ja kalapüügil kalade hoidmiseks - madalas vees hoitud korvis püsisid püütud kalad elus.

Uuemal ajal nimetatakse korvideks analoogia põhjal ka muid esemeid, näiteks on korv korvpallis rõngast ja lühikesest rõngakujulisest võrgust koosnev sihtmärk, millest tuleb läbi visata pall. Mootorrataste puhul kõneldakse külgkorvist, milles istub kaassõitja. Kuigi pesukorvidena pruugitakse tänini sageli punutud mööbliesemeid, mille seintest läbi pääsev õhk ei lase pesul kopitama minna, ei pruugi neil siiski traditsiooniliste korvidega enam materjalilt ega kujult kuigi palju ühist olla.