Tallinna teletorn: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna teletorn
Üldandmed
Asukoht	Tallinn, Eesti
Ehituse algus	1975
Ehituse lõpp	1980
Avamine	11. juuli 1980
Renoveeritud	2007–2012
Omanik	Levira AS
Koordinaadid	59° 28′ 16″ N, 24° 53′ 15″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus	314 m
Lifte	2
Projekt ja ehitus
Arhitekt	David Bassiladze, Juri Sinis
Ehitusinsener	Jevgeni Ignatov

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 15. aprill 2013, kell 01:49

Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas. Teletorn on kõrgeim hoone Tallinnas – torni kõrgus on 314 meetrit.

Teletorn ehitati 1980. aasta suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatiks. Ehitise nurgakivi pandi paika 30. septembril või isegi viis päeva varem (25. septembril)^[1]1975. Torni ametlik avamine toimus 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Peale remonti avati torn taas külastajatele 5. aprillil 2012. ^[2]

Torni geograafilised koordinaadid on 59° 28′ 16″ N, 24° 53′ 15″ E{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi.

Ehitise arhitektideks olid David Bassiladze ja Juri Sinis, insenerid olid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja Aleksander Ehala.

Torn koosneb 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja sellele kinnitatud 124 meetrisest metallmastist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja seina paksus 50 cm. Alates 140 meetri kõrgusest on torni läbimõõt 8,2 meetrit. Ehitamiseks kulus 10000 m³ betooni ja 1900 tonni terast.

Tallinna teletorni konstruktsioonierisused

Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Teletorni projekti loojaiks olid Sideministeeriumi Riikliku Projekteerimisinstituudi spetsialistid Moskvas. Projekti peainsener oli Jevgeni Ignatov, peakonstruktor Vladimir Obõdov, arhitektid Juri Sinis ja David Baziladze.

Projekteerijate ees seisis kaks keerulist ülesannet: valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht. Konstruktsiooni valik oli kindel: vabalt toetuv raudbetoonist alus koos terasest antenniosaga, üldkõrgusega 314m. Raudbetoonist televisioonitorni sisemusse saab paigaldada kõik seadmed, ehitada vaateplatvormi koos restoraniga, kuhu võib tõusta tornis oleva kiirliftiga. Torni kõrgus võimaldab edastada kvaliteetset raadio- ja televisiooniprogrammi ideaaltingimustes 90km raadiuses.

Koha valikul arvestati mitmeid tegureid: vajalikku kaugust linna tihedasti asustatud elurajoonidest, tagamaks saadete kvaliteetset vastuvõttu; pinnasegeoloogiat; kaugust lennujaamast ja Tallinna siluetti. Koht valiti kesklinnast 8 km kaugusele puhketsooni, botaanikaaia ja motoklubi lähedusse. Koha kõrgus on 23 m üle merepinna. Teletorn paistab üle ümbritseva maastiku ja mõjutab paikkonna arhitektuuri. Torn on hästi vaadeldav nii merelt kui linnast.

Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran, kommertsraadiote aparaadiruum. All tornitüve ümber asub kahekorruseline alumine ehitis, mille läbimõõt on samuti 38 m. Seal asuvad tehnika- ja abiteenistused.

Torni raudbetoonist vundamendiplaat, mille läbimõõt on 38 m, paksus 2,5 m, asub 8,5 m sügavusel. Sellele plaadile toetub raudbetoonist tornitüvi, mille läbimõõt jalami juures on 15,2 m, 180 m kõrgusel vaid 8,2 m. Tüve seina paksus on all 500mm, üleval 350mm, et torn püsiks stabiilne ka tugevate tormide puhul. Kuni 1967. aastani olid kõik kõrgehitised Eestis arvestatud teise tuuletugevusrajooni tuulejõule, kuid võttes arvesse 1967. aasta tormi, mil tuule kiirus ulatus 42m/sek, arvestati torni projekteerimisel neljanda tuuletugevusrajooniga.

Torni kogumass on üle 20 000 tonni^[3]. Torni raskuskese asub tornitüve jalami juures ja seepärast ei saaks ta ümber kukkuda, isegi siis kui vundamendiplaat asuks maapinnal.

Peatöövõtja oli Tallinna Ehitustrust, alltöövõtjad Raudbetoontoodete Ehitustrust, Trust "Metallkonstruktsioonid", Trust "Raadioehitus". Tellija oli Eesti NSV Sideministeeriumi Teletorni Ehituse Direktsioon, mille eesotsas oli direktor Vootele Tõsine.

Ehituskäik

Teletorni ehitamisel kasutati mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Raudbetoontüve koostamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5m kõrgusele, monteeriti armatuur ja valati betoon. Seejärel tõsteti betoonivorm üles, seda ahendati nõutava läbimõõduni ja algas uue vöösektsiooni betoonimine. Praegugi võib näha tornitüvel 2,5m tagant betoneerimisrõngaid. Betoneerimine kestis lakkamatult 8 kuud, tornitüvi pürgis meeter meetri järel kõrgusse. Kasutati betooni mark M-400 põlevkivituhk-portlandtsemendi alusel. Betooni töötasid välja Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor Verner Kikase juhtimisel. Betoon on arvestatud kolmesajale külmakindlale tsüklile. Edasised uuringud on näidanud, et betooni tugevus osutus normatiivsest suuremaks.

Torni antenniosa on valmistatud terassilindritest. Metallkonstruktsioon paigaldati väljatõukemeetodil. Esmalt tõsteti üles väiksema läbimõõduga silinder, selle alla asetati suurema läbimõõduga alumine silinder ning plokkide ja vintside abil tõugati ülemine silinder ülespoole. Koostamise käigus monteeriti üleval igale silindrile televisiooni- ja ultralühilainesaatjate vibraatorid.

Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal torni tüve ümber ja tõsteti siis 170m kõrgusele. Ehitustöid juhtisid algusest lõpuni töödejuhataja Aleksander Ehala ja brigadir Väino Saar, kes tihtipeale lahendas väga keerulised probleemid ning kellega projekteerijad olid alati nõus.

Teletorn on keeruline rajatis ja seepärast toimub selle seisundi üle pidev geodeetiline kontroll, jälgimaks vundamendi vajumist, vertikaalhälvet, raudbetooni ja metallkonstruktsiooni seisundit ning torni muid parameetreid. Teletorni tipu lubatud kõrvalekalle tuule mõjul on 1,5m, vaateplatvormil 90cm. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab imetabase kõverjoone. Torni terasosas, alates 190 meetrist 260 meetrini on 2 inimest mahutav lift ja luugid väljumiseks välisplatvormidele, millelt kontrollitakse ja parandatakse antenne. Tornitüve sees on trepp, mida mööda saab tõusta keldrikorruselt 190 m kõrgusele (1050 astet).

Ehituse daatumid:

30. september 1975 – torni nurgakivipanek
Aprill 1976 – vundamendiplaadi paigaldustööde lõpetamine
Mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17500 tonni betooni ja 330km armatuuri
Veebruar 1978 – tornitüve sisemuses on viiekümne kahest raudbetoonplokist koostatud liftišaht
Aprill 1978 – alustatakse antenni metallosa koostamist
13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314m
30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine
Detsember 1978 – ülemise ehitusosa 16 toe paigaldamine, torn saab projekteeritud silueti
20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal
11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni avamine
Novembris 2007 – Tallinna teletorn suleti külastajatele (põhjuseks piisava arvu evakuatsiooniteede ja väljapääsude puudumine)
4. aprill 2012 – taasavati külastajatele uuenenud Tallinna Teletorn

Juhtumid Teletornis

1980. aasta aprillis hoidis Väino Saar ehitusel ära suure õnnetuse. Sel päeval süttisid keevitaja lohakuse tõttu kaablid, mis olid asetatud tornitüve šahti. Tõmme oli tugev nagu korstnas ja tuli tõusis kiiresti viiendalt korruselt üles. Väino Saar jõudis tulest ette ja raius kaabli läbi 23. korrusel ega lasknud tulel levida metallosale. Kuumenemisel oleks võinud metallosa kokku variseda. Kuu aja pärast olid tulekahju tagajärjed kaotatud.

Aegade jooksul on teletorni antenne vahetatud. Seoses FM-laineala saatjate kasutuselevõtuga rekonstrueeriti leviantennid. Päris torni tippu paigaldati 12m kõrgune torukujuline piluantenn 45. telekanali saatja jaoks. Selle antenniga on ka seotud torni üks must päev. Omal ajal Tallinnas tuntud ettevõtja Jüri Makarov, luues uut telejaama Tipp TV, paigaldas teletorni itaalia saatja 45. televisioonikanali jaoks. 12 meetri pikkune toru, saatja antenn, oli ostetud USAst ja Makarov otsustas selle paigaldada kopteri abil. Peterburist oli tellitud kopter, mis maandus teletorni kõrvale platsile. Alustati antenni paigaldamise eeltöid.

Kopteri abil võeti torni tipust edukalt maha vana raadiosideantenn. 1994. aasta 19. mai varahommikul tõusis kopter õhku koos uue antenniga, et asetada antenn torni tipus olevasse pessa. Saabus otsustav hetk – kopter koos trossi otsas rippuva antennitoruga asus tornitipu kohal, proovides toru pessa asetada. Tuul oli üsna tugev, umbes 8 palli. Antenn puudutas torni, lendurid tegid valeotsuse, et antenn on kindlasti paigas, viskasid ära kinnitustrossi ja paari sekundi pärast kukkus toru uperkuuti tornist alla. Seejuures lõi toru vastu restorani katust ja põrkas vastu piiret. Vaateplatvormi katusetala ja aknad purunesid, antenn murdus katki. Hiljem telliti uus antenn ja antennimehed paigaldasid selle edukalt juhtivinsener Vitali Lonkini näpunäidetel. Restorani katuse parandasid remondimehed Väino Saare juhtimisel.

Tehnilisi andmeid

Torni kõrgus: 314 m
Vaateplatvormi kõrgus. 170 m
Alus merepinnast: 24 m
Kogukaal: >25 000 t
Vaateplatvormi läbimõõt: 38 m
Vundamendi sügavus: 8,5 m
Vundamendiplaadi paksus: 2,5 m
Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul, torni tipus: 1,5 m
Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm
Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepi astet
13.-st kuni 18. korruseni pole torn otseselt seest tühi vaid need korrused on 20m kõrgused(seal asuvad ainult liftišahtid ja tuletõrjetrepp).

Seisuga veebruar 2010 edastatakse Tallinna teletornist järgmisi tele- ja raadioprogramme:

Fail:TallinnaTeletorniantenn.JPG

Antenn

FM saatjad: