Sotsiaalne võrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
| 4. rida: | 4. rida: | ||
[[Elu]] jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab endale uusi sõpru. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida. |
[[Elu]] jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab endale uusi sõpru. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida. |
||
== Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis == |
== Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis ==lol |
||
[[Eesti]]s toimus [[1996]]. aastal, rääkimata 90-ndate esimesest poolest, personali valik enamuses firmades [[tööandja]] sotsiaalse võrgustiku vahendusel. [[Töövõtja]] [[kvalifikatsioon]] polnud seejuures kuigi määrav. Tänaseks on olulisemaks muutunud eeskätt töövõtja sotsiaalne võrgustik. Levinud arusaam, et parimad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, peab paika vaid osaliselt. 2002. aastal tööle asunud või töökohta vahetanuist kasutas 40 protsenti tuttavate, sõprade või sugulaste abi. Samal tasemel on töötajate hinnangute kohaselt see näitaja ka täna. Uus on aga see, et tutvused soodustavad pigem kandidaatide ringi kujunemist, kujutavad aga oluliselt vähem garantiid töökoha saamisel, nagu see oli tüüpiline 90-ndatel. Tuttavate abi vajatakse töökoha taotlejate ringi sattumiseks ja see ei välista edasist konkurssi. Eesti oludes on sotsiaalse võrgustiku tähtsus aga suur just halvemate tingimustega töökohtade täitmisel, kuhu konkurss sageli kas puudub või on piiratult avalik. Põhjus on tõenäoliselt selliste töökohtade nappuses ning vähem informeeritud (ja enamasti ka madalama kvalifikatsiooniga) töötajate elulises huvis leida mistahes töökohta. Ka väikefirmade [[personal]]ivaliku praktikas on endiselt sagedane vaid tutvustel põhinev palkamine.<ref>[[Marje Pavelson]]: [http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/marje_pavelson.htm Sobiv või vastuvõetav: töövõtja personalivaliku protsessis]</ref> |
[[Eesti]]s toimus [[1996]]. aastal, rääkimata 90-ndate esimesest poolest, personali valik enamuses firmades [[tööandja]] sotsiaalse võrgustiku vahendusel. [[Töövõtja]] [[kvalifikatsioon]] polnud seejuures kuigi määrav. Tänaseks on olulisemaks muutunud eeskätt töövõtja sotsiaalne võrgustik. Levinud arusaam, et parimad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, peab paika vaid osaliselt. 2002. aastal tööle asunud või töökohta vahetanuist kasutas 40 protsenti tuttavate, sõprade või sugulaste abi. Samal tasemel on töötajate hinnangute kohaselt see näitaja ka täna. Uus on aga see, et tutvused soodustavad pigem kandidaatide ringi kujunemist, kujutavad aga oluliselt vähem garantiid töökoha saamisel, nagu see oli tüüpiline 90-ndatel. Tuttavate abi vajatakse töökoha taotlejate ringi sattumiseks ja see ei välista edasist konkurssi. Eesti oludes on sotsiaalse võrgustiku tähtsus aga suur just halvemate tingimustega töökohtade täitmisel, kuhu konkurss sageli kas puudub või on piiratult avalik. Põhjus on tõenäoliselt selliste töökohtade nappuses ning vähem informeeritud (ja enamasti ka madalama kvalifikatsiooniga) töötajate elulises huvis leida mistahes töökohta. Ka väikefirmade [[personal]]ivaliku praktikas on endiselt sagedane vaid tutvustel põhinev palkamine.<ref>[[Marje Pavelson]]: [http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/marje_pavelson.htm Sobiv või vastuvõetav: töövõtja personalivaliku protsessis]</ref> |
||
Redaktsioon: 8. aprill 2013, kell 10:34
|
See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artklit Sotsiaalvõrgustik (film) |
Sotsiaalne võrgustik ehk sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse.
Elu jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega ja samas leiab endale uusi sõpru. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida.
== Sotsiaalne võrgustiku seos tööturuga Eestis ==lol
Eestis toimus 1996. aastal, rääkimata 90-ndate esimesest poolest, personali valik enamuses firmades tööandja sotsiaalse võrgustiku vahendusel. Töövõtja kvalifikatsioon polnud seejuures kuigi määrav. Tänaseks on olulisemaks muutunud eeskätt töövõtja sotsiaalne võrgustik. Levinud arusaam, et parimad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, peab paika vaid osaliselt. 2002. aastal tööle asunud või töökohta vahetanuist kasutas 40 protsenti tuttavate, sõprade või sugulaste abi. Samal tasemel on töötajate hinnangute kohaselt see näitaja ka täna. Uus on aga see, et tutvused soodustavad pigem kandidaatide ringi kujunemist, kujutavad aga oluliselt vähem garantiid töökoha saamisel, nagu see oli tüüpiline 90-ndatel. Tuttavate abi vajatakse töökoha taotlejate ringi sattumiseks ja see ei välista edasist konkurssi. Eesti oludes on sotsiaalse võrgustiku tähtsus aga suur just halvemate tingimustega töökohtade täitmisel, kuhu konkurss sageli kas puudub või on piiratult avalik. Põhjus on tõenäoliselt selliste töökohtade nappuses ning vähem informeeritud (ja enamasti ka madalama kvalifikatsiooniga) töötajate elulises huvis leida mistahes töökohta. Ka väikefirmade personalivaliku praktikas on endiselt sagedane vaid tutvustel põhinev palkamine.[1]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- European Social Network
- "Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond" Novaator, 26. jaanuar 2012