Cambridge'i ülikooli raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>
*õigusraamatukogu (Squire Law Library)<ref>[http://www.squire.law.cam.ac.uk/ Squire Law Library – University of Cambridge.] (Vaadatud 31.03.2013.)</ref>


Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleyan Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Inglismaal, kus on eksemplar igast [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande raamatuga (siia hulka ei ole arvestatud annetatud ja kingitud raamatuid).
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite<ref>[http://www.lib.cam.ac.uk/collections.htm Cambridge University Library.] (Vaadatud 8.04.2013.)</ref> ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt [[Bodleyan Library]]st ja [[Briti Raamatukogu]]st). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Inglismaal, kus on eksemplar igast [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l avaldatud [[raamat]]ust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande raamatuga (siia hulka ei ole arvestatud annetatud ja kingitud raamatuid).


==Ülikooli teised raamatukogud==
==Ülikooli teised raamatukogud==

Redaktsioon: 8. aprill 2013, kell 05:17

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone (2012)

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on Cambridge'i Ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Asutus hõlmab 5 eri kohtades paiknevat raamatukogu:

  • raamatukogu peahoones asuv keskraamatukogu, mida tavakeeles nimetatakse lihtsalt ülikooli raamatukoguks (the UL)
  • meditsiiniraamatukogu (Medical Library)[1]
  • matemaatikaraamatukogu (Betty and Gordon Moore Library;[2] asukoht Centre for Mathematical Sciences)
  • loodusteaduste raamatukogu (Central Science Library,[3] varasema nimega Scientific Periodicals Library)
  • õigusraamatukogu (Squire Law Library)[4]

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus on kokku üle 7 miljoni köite[5] ja paljud neist on avariiulitel (erinevalt Bodleyan Libraryst ja Briti Raamatukogust). See on üks 6 raamatukogust (ja 3 ülikooliraamatukogust) Inglismaal, kus on eksemplar igast Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal uueneb raamatukogu ligikaudu 80 tuhande raamatuga (siia hulka ei ole arvestatud annetatud ja kingitud raamatuid).

Ülikooli teised raamatukogud

Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.

Lisaks Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viiele raamatukogule on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on keskmiselt 30–150 tuhat raamatut, näiteks Seeley Ajalooraamatukogul on üle 100 000 raamatu.

Samuti on igal kolledžil oma raamatukogu. Näiteks Trinity kolledži Wreni raamatukogul on 200 tuhat raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. Corpus Christi kolledži Parkeri raamatukogul, on üks maailma suurematest varakeskaegsete Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).

Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.

Näitused

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogus pannakse regulaarselt üles näitusi,[6] mis on publikule enamasti tasuta. Samuti pannakse välja erinevate kogude tähelepanuväärseid eksemplare.

Ajalugu

Raamatukogu loodi arvatavasti 15. sajandi alguses. Esimesed kindlad viited sellele raamatukogule pärinevad 1416. aasta märtsist, ehkki juhuslikke viiteid on juba 1250. ja 1363. aastast. 1416. aastal pärandas William Loring oma raamatud raamatukogule nõndaviisi: "Item volo quod omnes libri mei juris civilis remaneant in communi libraria scolarium universitatis Cantebrigg' in perpetuum." Kõige varasem kataloog on dateeritud 1424. Alates 16. sajandist on raamatukogu saanud raamatuid heldetelt annetajatelt ja pärandajatelt ning kogu on seeläbi märkimisväärselt kasvanud. Alates sellest, kui raamatukogu kuulutati õigusjärgseks hoiuraamatukoguks, on kogu pidev suurenemine tagatud.

Arhitektuur

Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu peahoone torn

Raamatukogu on laiendatud mitmeid kordi. 19. sajandi lõpul mõisteti, et tollase raamatukogu laiendamine või juurdeehitused on ainult ajutised lahendused. 1921. aastal otsustati, et raamatukogu tuleb kolida "äärelinna". Praegune raamatukogu peahoone ehitati 19311934. Selle arhitekt on Giles Gilbert Scott, kelle kavand nägi ette avariiulitega raamatukogu, kus materjalidest moodustavad terviku vana (vanamoelised tammepuust raamatukapid) ning uus (koridoride põrandate geomeetriliste mustritega kaunistatud linoleum). Ehitustööd võtsid aega kolm aastat. 1934. aasta suve jooksul pakiti raamatukogu vallasvara 23725 kasti ja transporditi kesklinnast uude hoonesse, kus raamatud paigutati metallriiulitesse.[7]Hoone kuninglik avamine toimus oktoobris, mil Cambridge'i Ülikoolis algab akadeemiline õppeaasta.

Scott on disaininud ka ikoonilise punase telefoniputka. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks Liverpooli katedraal, Waterloo sild ning Bankside'i elektrijaam, kus praegu asub Tate Moderni kunstimuuseum.[8]

Hoiuraamatukogu

See raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia hoiuraamatukogust ning üks kolmest ülikooliraamatukogust, millel on õigus saada eksemplar kõigist raamatutest, ajakirjandusväljaannetest, kaartidest ja heliloomingu salvestistest, mis on välja antud Suurbritannias ja Iirimaal. Suurbritannia õigusjärgsed hoiuraamatukogud on:

  • Briti Raamatukogu[9]
  • Oxfordi Ülikooli Bodleian Raamatukogu[10]
  • Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu
  • Šotimaa Rahvusraamatukogu[11]
  • Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu Iirimaal[12]
  • Walesi Rahvusraamatukogu[13]

Igal aastal lisandub Cambridge'i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 tuhat raamatut. Suurbritannia teiste hoiuraamatukogude hulgast erineb see raamatukogu asjaolu tõttu, et suur hulk raamatuid on avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge'i Ülikooli akadeemikutel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid laenutada.

Raamatukogus on kohvik, mida nimetatakse Tea Room. Ehkki sinna raamatukogu teavikutega siseneda ei või, on see paik lisaks einestamiskohale ka populaarne ajaviitmiskoht, kuhu võib minna ka oma suupistete ja teetermosega.

Kogud

Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad näiteks:

  • koopia 1455. aasta Gutenbergi piiblist; see on varaseim Euroopa näide raamatust, mille trükkimisel on kasutatud tinaladu (iga täht omaette tükk)
  • Lord Actoni raamatukogu, mis sisaldab Euroopa ajalugu ja kiriku ajalugu käsitlevaid raamatuid ajavahemikust 15.-19. sajand. Paljud neist raamatutest sisaldavad Lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi.
  • Charles Darwini kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema töö-raamatukogust, sealhulgas koopiad tema enda töödest
  • Hansoni kogu, mis sisaldab olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist
  • Bradshaw kogu, mis sisaldab enam kui 14 000 Iirimaaga seotud raamatut, mis on kas trükitud Iirimaal või kirjutatud Iiri autorite poolt. See kogu on kõige olulisem kogu omalaadsete seas. Kogu on moodustatud Henry Bradshaw poolt ja rõhk on raamatutel, mis on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.[14]
  • tüpograaf Stanley Morisoni raamatukogu
  • "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb Ely piiskopi John Moore'i enam kui 30 tuhandest raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal George I (siit tuleneb kollektsiooni nimi).
  • Piibliseltsi raamatukogu
  • Taylor-Schechteri kollektsioon, mis sisaldab 193 000 käsikirja ja käsikirja katkendit Ben Ezra sünagoogist ja seda nimetatakse hindamatuks kollektsiooniks. Kollektsioon on kingitus, mis on tehtud 1898. aastal dr. Solomon Schechteri poolt. Tegemist on maailma suurima ja kõige olulisema keskaegsete juudi käsikirjade üksikkollektsiooniga.[15]
  • Carmina Cantabrigiensia - keskajast pärinevad ladinakeelsed luuletused 10 lehel
  • kollektsioon Briti orientalistilt Edward Granville Browne'lt (ligikaudu 480 teksti)
  • mitmete heliloojate (näiteks William Alwyn, Arthur Bliss, Roberto Gerhard, Peter Tranchell) arhiivid
  • Isaac Newtoni, William Thomsoni, Ernest Rutherfordi, George Edward Moore'i kirjutisi
  • Greenwichi Kuningliku Observatooriumi arhiivid
  • Cambridge'i Ülikooli materjalid ja arhiivid
  • ligikaudu 1,5 miljonit kaarti

Digitaliseerimise projekt

2010. aasta juunis tegi Cambridge'i Ülikool teatavaks, et 1,5 miljoni Suurbritannia naelsterlingi suurune annetus teeb nüüd võimalikuks alustada ülikooli raamatukogu mõnede kollektsioonide digitaliseerimist. Neile on ka interneti teel tasuta ligipääs Cambridge'i Digitaalse Raamatukogu veebilehe[16] kaudu. Nimetatud projekt keskendus algselt kahele kogule ("The Foundations of Faith", "The Foundations of Science"), mis sisaldasid Isaac Newtoni[17] ja tema kaasaegsete kirjutisi; samuti religioosseid tekste raamatukogu arhiivist.

Töötajad

Raamatukogu praegune direktor on Anne Jarvis on selle raamatukogu esimene naisdirektor[18]ning peab seda ametit alates aastast 2009. Jarvis on õppinud ajalugu Trinity Kolledžis, Dublinis ja kuulub juba aastatel 2000–2009 Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu töökollektiivi. Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks Peter Fox (1994–2009). Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta Augustus Theodore Bartholomew. Lisaks on sellel ametikohal olnud veel A. F. Scholfield (1923–1949), Eric Bertrand Ceadel (1967–1979), Frederick William Ratcliffe (1980–1994). Ülikooli raamatukogus on muuhulgas töötanud ka Henry Bradshaw ja Charles Edward Sayle, kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajalugu 1278–1900.[14]

Viited

  1. Medical Library – School of Clinical Medicine. (Vaadatud 31.03.2013.)
  2. Betty and Gordon Moore Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  3. Central Science Library. (Vaadatud 31.03.2013.)
  4. Squire Law Library – University of Cambridge. (Vaadatud 31.03.2013.)
  5. Cambridge University Library. (Vaadatud 8.04.2013.)
  6. Cambridge University Library - Exhibitions Home. (Vaadatud 31.03.2013.)
  7. Speaking Volumes: 600 years of Cambridge University Library. (Vaadatud 29.03.2013.)
  8. Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid. (Vaadatud 30.03.2013.)
  9. THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge. (Vaadatud 30.03.2013.)
  10. Bodleian Library | Home. (Vaadatud 30.03.2013.)
  11. National Library of Scotland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  12. Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland. (Vaadatud 30.03.2013.)
  13. Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales. (Vaadatud 30.03.2013.)
  14. 14,0 14,1 Charles Sayle. “A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge” 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.
  15. Cairo Genizah. (Vaadatud 15.03.2013.)
  16. Cambridge Digital Library – University of Cambridge (Vaadatud 8.03.2013.)
  17. Newton Papers. (Vaadatud 15.03.2013.)
  18. Cambridge appoints first female University Librarian. (Vaadatud 13.03.2013.)

Kirjandus

  • Peter Fox. "Cambridge University Library: the great collections", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1998. ISBN 0521626366.
  • J. C. T. Oates. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 1]: From the beginnings to the Copyright Act of Queen Anne", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306566.
  • David McKitterick. "Cambridge University Library: a History; [Vol. 2]: the eighteenth and nineteenth centuries", Cambridge, UK; New York: Cambridge University Press, 1986. ISBN 0521306558.


Välislingid