Põhjagermaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. aprill 2013, kell 21:40

Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.

Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Fääri saartel, Islandil ja mingil määral Gröönimaal, samuti immigrantide seas Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka Põhjamaade keelteks, see on otsetõlge levinud terminist, mida kasutavad Taani, Rootsi ja Norra õpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeled" ka viidates vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. Skandinaavia mõiste kasutamine tõusis 18. sajandil varajase keelelise ja kultuurilise skandinavismi liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet "põhjagermaani keeled" kasutatakse geneetilises keeleteaduses, samas kui mõiste "skandinaavia keeled" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murretes.

Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on skandinaavia keeled emakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral Gröönimaal ning immigrantide gruppide poolt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Ajalugu

Päritolu ja tunnused

Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: lääne-, ida- ja põhjagermaani keeled. Väheste tõenditega ruunides pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve Rahvarände perioodi kestel, nii et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid alggermaani keelest hilisel eelrooma rauaajal.

Alates aastast 200 on põhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest germaani keelte kõnelejatest. Selle haru lahknemisest annavad tunnistust ruunikirjad.

Kõnelejate arv

Keel	Kõnelejad	Märkmed
Rootsi	10 000 000	300 000 rootsi keelt kõnelevat soomlast
Taani	6 000 000
Norra	5 000 000	umbes 85-90% eelistab bokmåli, 10-15% uusnorra keelt
Islandi	320 000
Fääri	70 000
Jämtlandi	45 000
Elfdalia	3000

Keeled

Kõik põhjagermaani keeled pärinevad muinaspõhja keelest. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:

Lääneskandinaavia keeled
- Islandi keel
- Fääri keel
- Norni keel (väljasurnud)
- Norra keel
  - Trøndersk (Trøndelagi murre)
  - Østlandsk (idamurre)
  - Midlandsk (keskmurre)
  - Vestlandsk (läänemurre)
  - Nordlandsk (põhjamurre)
  - Sørlandsk (lõunamurre)
Idaskandinaavia keeled
- Taani keel
  - Saare taani keel
  - Ida-Taani keel
  - Jüütimaa keel
- Rootsi keel
  - Sveamål (svea murre – Svealand)
  - Norrländska mål (põhjamurre – Norrland)
  - Götamål (göta murre – Götaland)
  - Östsvenska mål (idamurre – Soome)
  - Sydsvenska mål (lõunamurre – Blekinge, Halland, Skåne)
  - Gutni (Ojamaa)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
-'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust, [[Indo-Euroopa keelte]] allharu koos läänegermaani ja väljasurnud [[idagermaani keeltega]].
+'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja väljasurnud [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust.
 Neid kõneldakse [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Fääri saared|Fääri saartel]], [[Island]]il ja mingil määral [[Gröönimaa]]l, samuti [[immigrant]]ide seas [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s.
-Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]].
-Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
+Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keeled|Põhjamaade keelteks]], see on otsetõlge levinud terminist, mida kasutavad [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeled" ka viidates vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. Skandinaavia mõiste kasutamine tõusis [[18. sajand]]il varajase keelelise ja kultuurilise [[skandinavism]]i liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet "põhjagermaani keeled" kasutatakse [[geneetiline keeleteadus|geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste "skandinaavia keeled" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murretes.
-=== Ajalugu ===
-===== Päritolu ja tunnused =====
+Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on skandinaavia keeled emakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
-Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega [[ruuni]] pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[Alg-Germaanist]] hilisel [[Eel-Rooma rauaajal.]]
+==Ajalugu==
+===Päritolu ja tunnused===
+Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: lääne-, ida- ja põhjagermaani keeled. Väheste tõenditega [[ruunid]]es pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[alggermaani keel]]est hilisel [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]].
-Alates aastast 200 AD on Põhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest Germaani keelte kõnelejatest. Selle haru varajane areng on tõendatud läbi Ruuni pealiskirjade.
+Alates aastast 200 on põhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest germaani keelte kõnelejatest. Selle haru lahknemisest annavad tunnistust ruunikirjad.
-=== Kõnelejate arv ===
+===Kõnelejate arv===
 {| class="wikitable"
 |-
 ! Keel !! Kõnelejad !! Märkmed
 |-
-| Rootsi || 10,000,000 || 300,000 Rootsi keelt kõnelevat soomlast
+| Rootsi || 10 000 000 || 300 000 rootsi keelt kõnelevat soomlast
 |-
-| Taani || 6,000,000 ||
+| Taani || 6 000 000 ||
 |-
-| Norra || 5,000,000 || umbes 85-90% eelistab Bokmåli, 10-15% Uusnorra keelt
+| Norra || 5 000 000 || umbes 85-90% eelistab bokmåli, 10-15% uusnorra keelt
 |-
-| Islandi || 320,000 ||
+| Islandi || 320 000 ||
 |-
-| Fääri || 70,000 ||
+| Fääri || 70 000 ||
 |-
-| Jämtlandi || 45,000 ||
+| Jämtlandi || 45 000 ||
 |-
-| Elfdalia || 3,000 ||
+| Elfdalia || 3000 ||
 |}
+==Keeled==
 Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
 * '''Lääneskandinaavia keeled'''