A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 55. rida: | 55. rida: | ||
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]], mis on tähtis sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref> |
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]], mis on tähtis sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref> |
||
A-vitamiini eelühendid e [[provitamiin]]id on ka taimsed karotenoidid : beeta[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]]. |
|||
== Avastuslugu == |
== Avastuslugu == |
||
Redaktsioon: 5. aprill 2013, kell 17:15
| A-vitamiin (retinool) | |
|---|---|
| |
| Üldandmed | |
| Keemiline valem | C20H30O |
| Molaarmass | 286,456 g/mol |
| Vitamiini omadused | |
| Lahustuvus | rasvlahustuv |
| Soovitatav päevakogus täiskasvanule | 0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele) |
| Maksimaalne päevakogus täiskasvanule | 3 g |
| Toimet parandavad | |
| C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped | |
| Vaeguse sümptomid | |
| kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk | |
| Üledoosi sümptomid | |
| maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos | |
| Parimad allikad | |
Sisaldus 100 g kohta:[1]Loomsed depood
Taimsed depood
| |
A-vitamiin (ehk enimkasutatava komponendi järgi retinool) on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks aga ka antioksüdantse regulaatorina.[2]
Avastuslugu
Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid.
1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".
Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens.
Nomenklatuur
Saamine ja depood
Hepaatiline
Reproduktsioon
Vitamiin A (ja tema sünteetilistest vormidest) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): spermatogenees, ovogenees, samuti mõjutab vitamiin A platsenta ja embrüonaalset arengut.[3]
Vaegus
Avitaminoos
A-vitamiini vaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpime katse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(areneams) biomolekulaarsed(sh hormoonid, vitamiinid jt esamsed metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.
Keemiline struktuur ja omadused
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites retinool, retinaal ja retinoidid.
Viited
- ↑ ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 04.01.2011.
- ↑ M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
- ↑ M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
Välislingid
Välislingid
- M. Zilmer , E. Karelson , T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer . Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, lk 142-144, Kuidas vitamiine klassifitseeritakse?