Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Lisatud 1118 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
|-
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
 
===Loomsed depood===
*[[kalamaksaõli]] (30,0 mg);
*[[veisemaks]], keedetud või praetud (7,74 mg);
*[[seamaks]], keedetud või praetud (5,40 mg);
*[[kanamaks]], keedetud või praetud (4,30 mg);
*[[või]] (0,68 mg);
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
===Taimsed depood===
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
*[[või]] (0,68 mg);
*[[kõrvits]], keedetud (0,25 mg);
 
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
|}
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]], mis on tähtis sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
 
A-vitamiini eelühendid e [[provitamiin]]id on ka taimsed karotenoidid : beeta[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]].
Esimesena sünteesisid A-vitamiini [[1947]] [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]].
 
==Nomenklatuur==
==Saamine ja depood==
 
===Hepaatiline===
 
===Reproduktsioon===
Vitamiin A (ja tema sünteetilistest vormidest) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): [[spermatogenees]], [[ovogenees]], samuti mõjutab vitamiin A [[platsenta]] ja embrüonaalset arengut.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref>
 
==Vaegus==
== Avitaminoos ==
 
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
 
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis lapseloote kujunemiseembrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal tekkinudarenenud(areneams) biomolekulaarsed(sh hormoonid, vitamiinid jt esamsed metaboliidid) kahjustused onvõivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist korvamatudsoodustada.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü