Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1108445 (translate me) |
Resümee puudub |
||
| 61. rida: | 61. rida: | ||
'''Kiievi-Vene''' ([[vanavene keel]]es Рѹ́сь) oli vara[[feodalism|feodaalne]] [[riik]], mis asus tänapäeva [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] maa-alal [[9. sajand]]ist [[13. sajand]]i keskpaigani keskusega [[Kiiev]]is. |
'''Kiievi-Vene''' ([[vanavene keel]]es Рѹ́сь) oli vara[[feodalism|feodaalne]] [[riik]], mis asus tänapäeva [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] maa-alal [[9. sajand]]ist [[13. sajand]]i keskpaigani keskusega [[Kiiev]]is. |
||
== Vana-Vene riigi tekkimine == |
|||
== Tekkimine == |
|||
Vana-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt algusperioodil |
Vana-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt algusperioodil, kui keskus asus loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]], [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|''Aldeigoburg'']]is. Riigi rajajateks olid tõenäoliselt [[Skandinaavia]]st pärit, ilmselt [[russid]]e [[hõim]]u kuulunud [[varjaagid]]est ([[viikingid|viikingitest]]) [[ülik]]ud ja nende [[kaaskond]], esimesteks [[alam]]ateks aga [[soomeugrilased]]. [[Proto-Novgorod]], riigi oletatav keskus [[862]]–[[882]], asus soomeugrilaste asualal. [[Rjurik]]u ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga{{lisa viide}}. |
||
Olukord muutus 882, mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}} |
Olukord muutus 882, mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}} |
||
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks. |
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks. |
||
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenksi]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigivi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Riik moodustus Kiievi vürstiriigi vürstist, kelle ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastiaharudesse kuulunud vürstid ning Kiievi vürsti nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Rus´i suurvürstiks. |
|||
Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded. |
|||
Kiievi vürst Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. |
|||
== Valitsejad == |
|||
Kiievi-Vene valitsejatena laiendasid ja kindlustasid riigi võimsust vürstid: Oleg (882–912), Igor (912–45), vürstinna Olga (945–62), Svjatoslav I Igorevitš (962–72), Jaropolk I Svjatoslavitš (972–80) ja Vladimir Püha (980–1015). |
|||
Vladimir Püha surma järel aga tekkis võimuvõitlus tema järglaste vahel, millesse sekkus ka [[1015]]. aastal [[Poola kuningriik|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]], pikem rahuaeg kujunes [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] valitsemisajal (1036–54). |
|||
[[Vladimir Monomahh]]i (1113–25) surma järel algas taas võitlus võimuvõitlus ülemvõimu taotlejate vahel Rjurikovitšite dünastiaharude [[Romanovitšid]] - [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovist]] ja [[Vsevolodovitšid]] [[Rostovi-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]] vahel. |
|||
== Kiievi-Vene valitsejad == |
|||
{{Vaata|Kiievi suurvürst}} |
{{Vaata|Kiievi suurvürst}} |
||
*[[879]]–912/922 [[Oleg]] (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates [[882]] Kiievi-Vene valitseja |
*[[879]]–912/922 [[Oleg]] (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates [[882]] Kiievi-Vene valitseja |
||
| 81. rida: | 89. rida: | ||
*1015 ja [[1019]]–[[1054]] [[Jaroslav Tark]] (ka Jarisleif; umbes 980–1054) |
*1015 ja [[1019]]–[[1054]] [[Jaroslav Tark]] (ka Jarisleif; umbes 980–1054) |
||
Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiaharude esindatest]] vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ja [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s. |
|||
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suuremat mõjuvõimu [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]]. |
|||
== Halduskorraldus == |
== Halduskorraldus == |
||
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]] |
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]] |
||
| 89. rida: | 100. rida: | ||
Peale družinnikute olid vürsti teenituses [[tiuun]]id (тиуны), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest külades ja eluruumides (kindlustes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (тиун сельски) või õukonnatiuun (тиун дворски). Maksukogujate hulka kuulusid kaubanduselt maksukogujad – mõtnikud (мытинки), virnikud (вирники), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks isiku tapmise eest, prodašid (продажи), kes kogusid kohtumakse teiste toime pandud kuritegude eest, pjatnaškad (пятенщики), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt jne. |
Peale družinnikute olid vürsti teenituses [[tiuun]]id (тиуны), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest külades ja eluruumides (kindlustes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (тиун сельски) või õukonnatiuun (тиун дворски). Maksukogujate hulka kuulusid kaubanduselt maksukogujad – mõtnikud (мытинки), virnikud (вирники), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks isiku tapmise eest, prodašid (продажи), kes kogusid kohtumakse teiste toime pandud kuritegude eest, pjatnaškad (пятенщики), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt jne. |
||
[[Pilt:Maket Sofii.JPG|pisi|Kiievi Püha Sofia |
[[Pilt:Maket Sofii.JPG|pisi|[[Kiievi Püha Sofia katedraal]]i makett]] |
||
[[Pilt:St. Sophia Cathedral's bell tower, Kyiv.jpg|pisi|Kiievi Püha Sofia katedraali taastatud kellatorn]] |
[[Pilt:St. Sophia Cathedral's bell tower, Kyiv.jpg|pisi|Kiievi Püha Sofia katedraali taastatud kellatorn]] |
||
== Kirik Kiievi-Vene riigis == |
== Kirik Kiievi-Vene riigis == |
||
| 113. rida: | 124. rida: | ||
[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisel oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga. |
[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisel oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga. |
||
Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]] Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni. |
Omavaheliste lahingute käigus vallutas [[Polotski vürst]] [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]] Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni. |
||
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud [[Rostovi-Suzdali vürstiriik]], [[Smolenski vürstiriik]], [[Rjazani vürstiriik]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], [[ |
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud [[Rostovi-Suzdali vürstiriik]], [[Smolenski vürstiriik]], [[Rjazani vürstiriik]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], [[Perejaslavli vürstiriik]], [[Tšernigovi vürstiriik]], [[Polotski vürstiriik]], [[Turovi-Pinski vürstiriik]] ja Novgorodi vürstiriik. |
||
[[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle |
[[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht [[metropoliit]]. |
||
Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad. |
Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad. |
||
Redaktsioon: 4. aprill 2013, kell 15:49
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
|
See artikkel räägib samast riigist mis Vene, aga erinevast vaatenurgast. |
|
'Рѹсь Vene' | |
|
[[Fail:
.png) |75px]] | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Suur-Novgorod, Kiiev, Vladimir |
| Religioon | õigeusu kirik |
| Peamised keeled | vanavene |
| Rahaühik | kuna, grivna, nogata |
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vana-Vene riigi tekkimine
Vana-Vene riiki kujutatakse üldiselt idaslaavlaste riigina, ent vähemalt algusperioodil, kui keskus asus loode- ja põhja-Venemaa territooriumil Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni, Laadoga järve juures Aldeigoburgis. Riigi rajajateks olid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmselt russide hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond, esimesteks alamateks aga soomeugrilased. Proto-Novgorod, riigi oletatav keskus 862–882, asus soomeugrilaste asualal. Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga[viide?].
Olukord muutus 882, mil uus valitseja Oleg vallutas lõunas Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli Svjatoslav, kuid temagi teod sarnanesid pigem berserki kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.[viide?]
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatud Novgorodi vürstiriik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linnad ja Kiievi suurvürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. 883–885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitšid. Oleg sai esimeseks Kiievi suurvürstiks.
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenksi, Tšernigivi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid. Riik moodustus Kiievi vürstiriigi vürstist, kelle ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastiaharudesse kuulunud vürstid ning Kiievi vürsti nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Rus´i suurvürstiks.
Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides, millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, Polotsk, Rostov ja Ljubetš.
Kiievi-Vene valitsejatena laiendasid ja kindlustasid riigi võimsust vürstid: Oleg (882–912), Igor (912–45), vürstinna Olga (945–62), Svjatoslav I Igorevitš (962–72), Jaropolk I Svjatoslavitš (972–80) ja Vladimir Püha (980–1015).
Vladimir Püha surma järel aga tekkis võimuvõitlus tema järglaste vahel, millesse sekkus ka 1015. aastal Poola kuningas Bolesław I Chrobry, pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1036–54).
Vladimir Monomahhi (1113–25) surma järel algas taas võitlus võimuvõitlus ülemvõimu taotlejate vahel Rjurikovitšite dünastiaharude Romanovitšid - Galiitsia-Volõõniast, Olegovitšid Tšernigovist ja Vsevolodovitšid Rostovi-Suzdali vürstiriigist vahel.
Kiievi-Vene valitsejad
Pikemalt artiklis Kiievi suurvürst
- 879–912/922 Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates 882 Kiievi-Vene valitseja
- 912/922–945 Igor (ka Ingvar või Inge; surnud 945)
- 945–972 Svjatoslav I (surnud 972), 945–962 valitses tegelikult ta ema Olga (ka Helga, surnud 969)
- 972–980 Jaropolk I
- 980–1015 Vladimir Püha (ka Volodimer või Valdemar) (umbes 950–1015), võttis 988 vastu ristiusu
- 1015–1019 Svjatopolk I Nurjatu
- 1015 ja 1019–1054 Jaroslav Tark (ka Jarisleif; umbes 980–1054)
Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni 12. sajandi keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide Rjurikovitšite dünastiaharude esindatest vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ja Tšingis-khaani juhitud mongolite vallutused Euroopas.
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suuremat mõjuvõimu Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik.
Halduskorraldus
.jpg)
Kiievi-Vene riigi võimukese oli suurvürst, kes täitis nii seadusandja, sõjaväejuhi, haldusjuhi kui ka kohtumõistja ülesandeid. Vallutatud maa-aladele ehk alluvatesse vürstiriikidesse määras ta juhtideks oma perekonnaliikmeid, näiteks poegi.
Suurvürst realiseeris võimu talle alluva sõjaväestatud kaaskonna družiina kaudu. Družiina liikmeid nimetati družinnikuteks. Družiina oli suurvürsti täielikul ülalpidamisel ning täitis tema sõjaväe, maksukogumise ja õigusemõistmisel vajalikke ülesandeid. Družiina jagunes kaheks klassiks: olid vanemad ehk auväärsemad družiinaliikmed (sõjaliste teenetega ja materiaalselt paremini kindlustatud) ning nooremad. Vanemad družinnikud osalesid suurtvürsti juures nõupidamistel ja nende seast valis vürst talle riigijuhtimiseks vajalike ülesannete täitmiseks meelepäraseid družinnikuid – possadnikuid.
Peale družinnikute olid vürsti teenituses tiuunid (тиуны), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest külades ja eluruumides (kindlustes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (тиун сельски) või õukonnatiuun (тиун дворски). Maksukogujate hulka kuulusid kaubanduselt maksukogujad – mõtnikud (мытинки), virnikud (вирники), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks isiku tapmise eest, prodašid (продажи), kes kogusid kohtumakse teiste toime pandud kuritegude eest, pjatnaškad (пятенщики), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt jne.
Kirik Kiievi-Vene riigis
988. aastal võttis Kiievi suurvürst vastu õigeusu kiriku usutunnistuse ja aja jooksul sai Kiievi-Vene riigiusuks vene õigeusk, mille juht Kiievi metropoliit allus Konstantinoopoli patriarhile. Kuna kirik toetas suurvürsti võimu, tunnistades tema erakordsust ja õigust valitseda, siis eraldas Vladimir Svjatoslavitš riigi kogutud maksudest 1/10 kiriku ülalpidamiseks. Nii kujunes aja jooksul vastastikku kasulik sümbioos Vene riigi ja Vene kiriku vahel, mis kestis kuni 1917. aastani.
- Pikemalt artiklis Vene õigeusu kiriku juhtide loend
989. (vkj. 6497.) aastal ehitati suurvürsti Vladimir Svjatoslavitši korraldusel Kiievisse Ülipüha Jumalaema Kuulutuse kirik[1].
Peale suurvürsti materiaalse toetuse omas kirik ka ise maavaldusi (вотчина) ning nõudis sellel elavatelt talupoegadelt tasu ja koormiste täitmist. 10. sajandi lõpus anti kirikule õigus kohut pidada ja kohtupidamistasusid nõuda. Nende jurisdiktsiooni alla kuulusid perekonna ja olmeprobleemide lahendamine ning vaimulikega seotud küsimused. Ilmalikule ehk vürstivõimule ei allunud piiskopid (иерарх), vaimulikud ja mungad-kirikuteenrid, samuti isikud, kes olid kiriku hoole all: vanad, vigased, heidikud, samuti isikud, kes sõltusid kirikust: kirikule ilmalikelt maaomanikelt annetatud holopid.
Kiievi suurvürstide sõjakäigud
- 907. aasta sõjakäik Konstantinoopoli Olegi juhtimisel
- 971. aasta sõjakäik Bütsantsi Konstantinoopoli kreeklaste vastu Svjatoslav I juhtimisel
Suurvürstiriigi lagunemine
11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisel oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.
Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tšarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski vürstiriik, Rjazani vürstiriik, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Perejaslavli vürstiriik, Tšernigovi vürstiriik, Polotski vürstiriik, Turovi-Pinski vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik.
1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.
Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat 1169, kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
- Pikemalt artiklis Kiievi vürstiriik (1132–1471)