Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
159. rida: | 159. rida: | ||
====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed==== |
====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed==== |
||
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne. |
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.*W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9, |
||
[http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 4. aprill 2013, kell 12:34
Harilik kakaopuu | |
---|---|
Taksonoomia |
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonna kakaopuu perekonna liik.
Botaanilised tunnused
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[1]
Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[1]
Kromosoomistik
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. [2]
Levik ja kasvatamine
Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
---|---|---|
Côte d'Ivoire | 1 370 000 | 34,1 |
Indoneesia | 792 761 | 18,5 |
Ghana | 700 000 | 16,3 |
Nigeeria | 500 000 | 11,7 |
Brasiilia | 202 030 | 4,7 |
Kamerun | 187 532 | 4,4 |
Ecuador | 94 300 | 2,2 |
Paapua Uus-Guinea | 48 800 | 1,1 |
Colombia | 44 740 | 1,0 |
Dominikaani Vabariik | 42 154 | 1,0 |
Maailm kokku | 4 287 917 | 100 |
Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[1]. Levinumad kodustatud kakaosordid on: Criollo, Forastero ja Trintario. [4]
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja istandike kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[3]
Ajalugu
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr.[5] Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh radiosüsiniku meetod) on tuvastatud alkaloidi -teorbomiini jälgi juba varem kui eelpool viidatud 1000 aastat eKr.[6]
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[1]
Esimesena eurooplastest nägid kohviube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kohvist aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.
Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[1]
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Carl von Linné, kes andis talle ka teadusliku nime Theobroma, mis tähendab jumalate toitu.
Kakaopuu õied
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[1]
Kakao-oad
Kakaovili sisaldab 20-50 mandlisuurust seemet, need eraldatakse viljadest käsitsi töötlemise käigus.[7]
Kakaoviljad peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites fermenteerimist, kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade fermentatsiooni algust võetud kontroll-näidise füloegeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:[8], [9]
- Bakterid: E.coli, K.pneumonia, Lactobacillus brevis, L. casei, L. fermentum, L. rhamnosus, L. vaginalis jpt
- Viirused: valdavalt Myoviridae, Siphoviridae jpt
- Mükobioota: Lachancea thermotolerans, Pichia angusta, Saccharomyces cerevisiae, Aspergillus ssp jpt.
Kakaooad on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Oad aitavad kaasa seedimisele, suurendavad kuseeritust, vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud allergiat, hõlbustavad hingamist ja ergutavad südant ning vereringet.[10]
Kakao koor ja vitamiin D
Kakaokoorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (testa of bean, neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis peale fermenteermist eemaldatakse. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero(Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes fermenteerunud kakaoubade koored vitamiini D kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides fermenteerunud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus ergosterooli moodustumine üksnes välistegurite toimel.[11] Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse kompostina.[12]
Keemiline koostis
Kakaopuudelt korjatud kakaoseemned ja nendest valmsitatud erinevad taimsed tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi kakaoubades leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks. Seemned sisaldavad: [13], [14],[15], [16], [17], [18], [19]
1. Primaarseid metaboliite (ing k primary metabolites)
- sahhariide
- rasvaineid
- valke-albumiin,globuliin(trüpsiini inhibiitor) jt
- vitamiine A,B-rühma, D,K jne
- mineraalaineid
- aminohappeid
- oleiin-, steariin- ja palmitiinhappeid ning vabu rasvhappeid
- tselluloosi
- klorofülli
2. Sekundaarseid metaboliite (ing k secondary metabolites)
- fütosteroide- α-ja β-sitosterool
- saponiinee
- alkaloide- teobromiin,kofeiin jt
- biogeenseid amiine-serotoniin,dopamiin, fenüületüülamiin
- ensüüme-proteaas,lipaas, aminoproteaas, invertaas,peptiidid jpt
- antioksüdante-β-karoteeni
- fenoolsed ühendid- flavanoole,salitsüülhapet, pro-antotsüaniide jpt.
Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi(väiksemahuline rasvaladestis), hemorroidide ja kõrgvererõhutõve e hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga kõrge. Neil ühenditel on võimekus kiirendada lümfisüsteemi tööd, läbi keemiliste signaalide (kiirendades ingl k nitrix oxidase" signaale) ning rakuretseptorite.[20] Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ning minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv on võimeline sekkuma kehaomase kolesterooli metabolismi, muutes seeläbi keha erinevate elundite ja süsteemide ning geenide võrgustike tööd.[21], [22],[23]
Kakaovõi
Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega liköör (ingl k liquor), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.[24],[25], [26]
Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiin (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge.[1] ja et pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.
Märkus: Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekondlikku skisofreeniat jpt närvisüsteemi osalusega haiguslikke seisundeid, ka stressi ja rasvainete metabolismi häireid jpm. [27], [28]
Kakao ja ravimite kõrvaltoimed
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.*W.Rosen, A. T. Weil, From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs, 2008, ISBN 0-618-48379-9, Google`i raamat</ref>
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 S. Piippo, U. Salo, Meelte ja tunnete taimed, Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007
- ↑ ingl k, X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[1]
- ↑ 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.12.2010.
- ↑ ingl k , A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., Composition of Cacao Beans, Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117, [2]
- ↑ ingl k, J C Motamayor, A M Risterucci, P A Lopez, C F Ortiz, A Moreno and C Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156, (2011),doi:10.1038/ng.736,[ http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel]
- ↑ ingl k ,J.S. Henderson, R. A. Joyce, G. R. Hall, W. Jeffrey Hurst, and P. E. McGovern, Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages, www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS, 2007, vol. 104, 48, pg 18937–18940, [3]
- ↑ ingl k , H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,Google`i raamat
- ↑ ingl k , K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity, Uurimus
- ↑ ingl k ,M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans, International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[4]
- ↑ A.Raal, Farmakognoosia, 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
- ↑ ingl k ,A. W. Knapp, K. H. Coward, The Vitamin D activity of Cacao Shell, Biochemical Journal, 1935, [5]
- ↑ ingl k ,F.Hardy, Cacao Manual, 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences, Google`i raamat
- ↑ A.Raal, Farmakognoosia, 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
- ↑ [6]
- ↑ ingl k , A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., Composition of Cacao Beans, Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117
- ↑ ingl k , H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,Google`i raamat
- ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
- ↑ ingl k , C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, Enzyme activities in cocoa beans during fermentation, DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [7]
- ↑ ingl k , R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, Chocolate in Health and Nutrition, 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,Google`i raamat
- ↑ ingl k ,S.J Crozier*, A.G Preston, J. W Hurst, M.J Payne, J.Mann, L. Hainly and D. L Miller, Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products, ,[ http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus]
- ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
- ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
- ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
- ↑ ingl k ,C.M.D. Man, Adrian A. Jones, Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google`i raamat
- ↑ ingl k , N.Sinha, Ph.D. Handbook of Food Products Manufacturing, 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Google`i raamat
- ↑ ingl k ,Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011, A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]
- ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
- ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
Vaata ka
- Taimsed ühendid
- Taimegeenid
- Fütosteroidid
- Neurogeneetika
- Serotoniin
- Vitamiinid
- Kaltsiferoolid
- Laboratoorne diagnostika- (HPLC) , (PCR)
- Toksiinid
Kirjandus
- A.Raal, Farmakognoosia, 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kakaopuu |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kakaopuu |
- Children in cocoa production
- The Harkin-Engel Protocol
- Global Witness and Congo
- B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat</ref>,
- Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat</ref>