Hiina kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2013, kell 01:12

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane).

Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì); jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, aga ka jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks.

Hiina kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.

Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta.

Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes 10 protsendis sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid (või ligatuurid) tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud.

Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea keele ja jaapani keele puhul. Samuti võimaldab nõrk seos hääldusega kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus suuresti varieerub.

Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin. Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Hanzi.svg|pisi|Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane).]]
-'''Hiina kiri''' ehk '''hani kiri''' ehk '''hiina-jaapani-korea logograafiline kiri''' (hiina lihtsustatud kirjas 汉字 / traditsioonilises kirjas 漢字; '''hànzì''' ; jp. keeles kanji) on üle 3500 aasta vanune [[piktogramm]]idest ja [[ideogramm]]idest arenenud [[logograafiline kiri]], mida kasutatakse kõikide [[hiina keeled|hiina keelte]], aga ka [[jaapani keel]]e kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka [[korea keel]]e kirjutamiseks.
+'''Hiina kiri''' ehk '''hani kiri''' ehk '''hiina-jaapani-korea logograafiline kiri''' (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (''hànzì''); jaapani keeles 漢字 (''kanji'') on üle 3500 aasta vanune [[piktogramm]]idest ja [[ideogramm]]idest arenenud [[logograafiline kiri]], mida kasutatakse kõikide [[hiina keeled|hiina keelte]], aga ka [[jaapani keel]]e kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka [[korea keel]]e kirjutamiseks.
 [[Pilt:Shang-Orakelknochen excerpt adjusted for contrast.jpg|pisi|Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega.]]
 Hiina kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest [[Shangi dünastia]] ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. [[Vanahiina kirjakeel]]e sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.