Hapukapsas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 37 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q154166 (translate me)
vt ka rub
11. rida: 11. rida:
==Säilitamine==
==Säilitamine==
Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures [[tünn]]is, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii [[konserv]]ina kui ka lahtiselt.
Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures [[tünn]]is, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii [[konserv]]ina kui ka lahtiselt.

==Vaata ka==
*[[Mulgi kapsad]]


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 1. aprill 2013, kell 14:13

Hapukapsas porgandi ja tilliga.

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis roll, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest, hapukapsas aitas näiteks vältida skorbuuti. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides.

Valmistamine ja serveerimine

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Hapukapsaid võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartulid, hautatud hapukapsad ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsaid verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Säilitamine

Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures tünnis, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. Nõukogude ajal tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii konservina kui ka lahtiselt.

Vaata ka

Välislingid