Mina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Mina kujunemiseks peab inimene eristama end keskkonnast. See toimub [[tegevus]]e ja [[suhtlemine|suhtlemise]] käigus. Muutes välismaailma ja interakteerudes teiste inimestega, eristab [[subjekt]] mina [[mittemina]]st ning kogeb enda mittesamasust teiste objektidega. Kujunevad [[minapilt]] ja [[mina-käsitlus]], mis moodustab isiksuse tuuma. |
Mina kujunemiseks peab inimene eristama end keskkonnast. See toimub [[tegevus]]e ja [[suhtlemine|suhtlemise]] käigus. Muutes välismaailma ja interakteerudes teiste inimestega, eristab [[subjekt]] mina [[mittemina]]st ning kogeb enda mittesamasust teiste objektidega. Kujunevad [[minapilt]] ja [[mina-käsitlus]], mis moodustab isiksuse tuuma. |
||
==Freud== |
|||
[[Sigmund Freud]] mõistis mina kaheti: [[isiksus]]ena tervikuna ning isiksuse ühe komponendina – [[ego]]na. |
|||
Redaktsioon: 31. märts 2013, kell 18:24
|
See artikkel räägib üldisest mina mõistest psühholoogias ja filosoofias; Freudi mõiste kohta vaata artiklit Ego |
Mina on isiksuse komponent, mida iseloomustab eneseteadvus ja välismaailma tunnetamine ning sellega kohanemine.
Mina võimaldab inimesel kogeda end oma füüsiliste ja psüühiliste seisundite subjektina, kogeda enda terviklikkust ning enda samasust endaga läbi aja.
Mina kujunemiseks peab inimene eristama end keskkonnast. See toimub tegevuse ja suhtlemise käigus. Muutes välismaailma ja interakteerudes teiste inimestega, eristab subjekt mina mitteminast ning kogeb enda mittesamasust teiste objektidega. Kujunevad minapilt ja mina-käsitlus, mis moodustab isiksuse tuuma.
Freud
Sigmund Freud mõistis mina kaheti: isiksusena tervikuna ning isiksuse ühe komponendina – egona.